´Vaatamata turistide arvu väikesele kasvule läheb hotellidel ja restoranidel kehvemini kui varem ning kasumlikkus langeb. Kui suur mõju on siin sellistel üleilmsetel platvormidel nagu Airbnb ning Booking.com Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner öelda ei oska

"See on meie jaoks kaunis must kast ja halla ala. Siin me saame anda hinnagu. See võib olla piirkonniti väga erinev, aga see võib jääda sinna 25-35 protsendi kanti," ütles Kraner ERR-ile.

"Täna on olukord sellline, et ei tea keegi selle turu täpset osakaalu. Ja seda, et kes seal ööbivad, kui kaua seal ööbivad. Mis põhjusel seal ööbivad, kas puhkusereisjatena või ärituristidena," lisas Kraner.

Majandusministeeriumi tellitud uuring hindab turu mahuks 30 000 kuni 50 000 voodikohta. Suurim on pakkumine Tallinnas ja Harjumaal, Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis.

Majanduslikult aktiivseid platvormidel pakutavaid ööbimiskohti oli 2023. aasta andmetel umbes 5400. Kõikidest ööbimistest moodustasid ööbimised lühiajalise üüri turul 2023. aastal 21 protsenti. Keskmine üüritulu oli ühe majutuskoha kohta 5900 eurot aastas ja aastas üüriti ööbimiskoht välja maakondades keskmiselt 33 ning Tallinnas, Tartus ja Pärnus 66 ööks.

Majandusministeeriumi turisminõuniku Kati Kikase sõnul on lühiajaline üüri turg oluline osa Eesti turismisektorist.

Teenust kasutavad välisturistid toovad Eesti majandusse uuringu andmetel aastas 135 miljonit eurot. Platvormidel teenitud müügitulu ulatus 2023. aastal 32 miljoni euroni.

Kikase sõnul on positiivse mõju märke arvukalt, aga uuringust koorus välja ka negatiivseid mõjusid.

"Me näeme seda, et aktiivne lühiajalise üüri turg on vähendanud pakkumisi pikaajalise üüri turul ja suurendanud hinda. Need mõjud on avaldunud nõrgalt ja üksikutes piirkondades. Näiteks Tallinna vanalinnast on kujunenud selline kuum koht, kuhu on kontsentreerunud väga suur osa korteripakkumistest," selgitas Kikas.

Tallinna vanalinnas on lühiajalist majutust pakkuvate voodikohtade arv 100 elaniku kohta 139. Uuringust selgub, et lisaks Tallinna vanalinnale on ulatulikum mõju veel Rotermanni kvartalile ja Pärnu linnale.

Kikas toonitas, et olukord on Eesti erinevates piirkondades väga erinev ja negatiivsete ilmingute vähendamiseks  ei ole ühte lahendust kõigile.

"Vajadus sellise suurema üleriigilise reguleerimise järele on praegu tõsiselt küsitav. Küll aga tahaksime tagada selle, et oleks õigusselgus," ütles Kikas.

"Kui turult tulevad signaalid, et mingites nõuetes on ebaselgus ja ettevõtjad ei tea täpselt, kas need nõuded neile laienevad, siis me vaatame üle regulatsioonides, kes on majutusteenuse osutaja, mis nõudeid ta peab täitma. Uuringus toodi välja näiteks üks kitsaskoht, et võib-olla tuleohutuse tagamine suuremates kortermajades ei pruugi olla piisavalt tagatud. Kõiki neid märke kavatseme me põhjalikult analüüsida ja jõuda lõpuks terviklike suuniste kokkupanemiseni," ütles Kikas.