Harju maakohus avaldas reedel määruse, millega otsustati jätta läbi vaatamata Slava Ukraini taotlus väljastada neile tõend kriminaalmenetluses menetlusosaliseks mitteolemise kohta ning jätta Slava Ukraini Lehtme kriminaalmenetlusest kõrvaldamata.

Harju maakohtu otsus tähendab, et Slava Ukraini ei saa edasi minna ühingu likvideerimisega.

Slava Ukraini pöördus prokuratuuri poole peale seda, kui oli esitanud avalduse MTÜ kustutamiseks äriregistrist Tartu maakohtule 8. oktoobril, kuid Tartu maakohus vastas sellele eitavalt. Tartu maakohus märkis, et nad ei saa rahuldada ühingu soovi end äriregistrist kustutada, sest Slava Ukraini on kahjukannatajana osaline käimasolevas kohtumenetluses.

Äriseadustiku paari aasta tagune muudatus näeb ette, et juriidilise isiku registrist kustutamise eeldus on, et see ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.

Harju maakohus märkis määruses, et nad ei saa sekkuda registripidaja ülesandeid täitva Tartu maakohtu pädevusse ja hakata eraldivõetult otsustama konkreetse menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, vaid õigusnormi rakendamise seisukohalt olulisi eeldusi kontrollib ning õigusnormi rakendab ikkagi registripidaja vastavalt äriseadustikule.

Prokuratuuri kui süüdistaja enda seisukoht oli, et nad ei näe mittetulundusühingu likvideerimises takistust kriminaalasja edasise menetlemise seisukohalt.

Slava Ukraini menetlusest kõrvaldamise kohta leidis aga prokurör, et selleks puudub õiguslik alus, kuna kannatanu vastab kriminaalmenetluse seaduses sätestatud mõistele ja on menetlusse kaasatud põhjendatult. Üksnes kannatanu enda soov ei saa prokuröri hinnangul olla aluseks kannatanu kõrvaldamisele.

Lehtme kaitsja leidis põhjendatud olevat registripidajale ehk Tartu maakohtule nõusoleku ja kinnituse andmise selle kohta, et MTÜ Slava Ukraini registrist kustutamine ei mõjuta kohtumenetlust. Lisaks toetas kaitsja ka Slava Ukraini kõrvaldamist menetlusest.

Harju maakohus nõustus prokuröriga, et kannatanu kaasamise või kõrvaldamise lähtepunktiks ei saa olla kannatanu soov või soovimatus menetluses osaleda. "Isiku vastavusel kannatanu mõistele tuleb ta menetlusse kaasata. See kas ja millisel määral kannatanu oma menetluslikke õigusi teostama asub, sõltub suures osas kannatanust endast," märkis kohus.

"Seega kohus ei saa kannatanut ilma seadusliku aluseta kriminaalmenetlusest kõrvaldada (see kehtib muuhulgas ka olukorras, kus kannatanu ise ei soovi olla kannatanu) ning kohtu hinnangul ei ole MTÜ Slava Ukraini puhul välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kannatanu kõrvaldamiseks menetlusest," seisab määruses.

Slava Ukraini endine tegevjuht, nüüdne likvideerija Anu Viltrop ütles kohtus avalikul eelistungil, kus Slava Ukraina taotlust arutati, et Slava Ukrainil on arvel null eurot.

Slava Ukraini endised liikmed otsustasid sel sügisel mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmiseks hagi ning minna edasi ühingu likvideerimisega. 11 liikmega üldkogus oli selle poolt kuus liiget.

Slava Ukraini liikmed otsustasid tegevuse lõpetada mullu oktoobris, viidates annetuste kokkukuivamisele ja rahapuudusele.

MTÜ Slava Ukraina asutati 2022. aasta märtsis Johanna Maria Lehtme, Janeli Sundja ning Elo Laura Aaspõllu poolt, et toetada Ukrainat ja ukrainlasi kuni sõja võiduni. Samal aastal kogus ühing 6,5 miljonit eurot annetusi.

2023. aasta kevadel langes Lehtme kahtluse alla Ukrainale annetatud raha väärkasutamises, kui tuli ilmsiks, et MTÜ kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi oma Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction. Lehtme eitas annetuste väärkasutamist.

Riigiprokuratuur alustas 2023. aasta 9. mail kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist.

Harju maakohtus toimus tänavu 7. oktoobril eelistung usalduse kuritarvitamises ja omastamises süüdistatava MTÜ Slava Ukraini ühe asutaja ja endise juhi Johanna-Maria Lehtme süüasjas. Lehtme osales istungil video teel. Kohtus hakkab Lehtme süüdistust arutama aasta pärast ehk 2026. aasta septembris.

Prokuratuuri hinnangul on Lehtme tekitatud kogukahju ligi 450 000 eurot.