Kolmapäeval võttis riigikogu 51 poolthäälega vastu hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, millega kärbitaks hasartmängumaksu veebikasiinodele järk-järgult praeguselt kuuelt protsendilt neljale. Kristina Kallas kinnitas "Esimeses stuudios", et seadus ei tähenda, et veebikasiinod Eestisse tulevad, vaid eelkõige on tegu raamatupidamisega.

"Tegemist on rahvusvahelisel turul oleva äriga, mis liigub riigist riiki sõltuvalt sellest, kus tal kõige soodsamad tingimused on. See ei tähenda seda, et need veebikasiinod Eestisse tulevad, vaid seda, et raamatupidamine liigub Eestisse ehk see maksutulu, mida veebikasiinod teenivad oma tulu pealt, tuleks Eestisse. See on väga liikuv äri ja ta otsib endale loomulikult soodsamaid tingimusi ehk riigid võitlevad päris korralikult selle äri asukoha eest, aga see asukoht on juriidiline ehk puhtalt raamatupidamislik," rõhutas Kallas.

Rahandusministeerium aga prognoosib, et maksulangetus hoopis vähendab riiklikke tulusid - 2026. aastal kuue miljoni euro võrra, 2029. aastaks süveneb see miinus 13 miljoni euroni. Lisaks suurendab see ka rahapesu riski. 

"Rahapesu riskid on selles seaduses tegelikult maandatud. Seaduse arutelude käigus toodi seda rahapesu riski väga tihti esile ja seal me need mehhanismid seadusesse sisse ka kirjutasime. Rohkem järelvalvet, aga mis puudutab rahandusministeeriumi prognoose, siis need prognoosid on viimasel ajal olnud mõnikord väga raskesti usutavad," selgitas Kallas, lisades, et tihti selgub tagantjärele, et asutuse prognoosid ei ole osutunud õigeks.

"Meil on ka alternatiivne analüüs olemas. Ega see seadus ei ole tehtud n-ö puhtalt kellegi unistuse pealt, vaid koos arenguseire keskusega on mudeldatud kogu potentsiaalne maksulaekumine, et kui suur turuosa liiguks Eestisse sel juhul, kui see maks väheneks, kui suur osa sellest turuosast tuleks maksulaekumisena, milline on maksulaekumise kasv ja kuidas me saaksime sellega tegelikult tekitada seda lisaraha kultuuri ja spordi rahastamisse," lausus minister.

Kallas sõnas, et eelkõige soovitakse uue seadusega luua võimalus, et kultuuri- ja spordivaldkonda toodaks rohkem eraraha.

"Eesti kultuuri rahastuse vaidlus on tegelikult palju olulisem selle juures, sest ka see on nüüd üles kerkinud ja alati argumenteeritakse, et meil on kaks protsenti SKP-st läheb kultuuri ja sporti niikuinii. Eesti investeerib väga palju. Samal ajal minu hinnangul Eesti kultuuri rahastus on alla selle piirmäära, mida suur osa riike suudab oma kultuuri üleval pidamiseks investeerida. Eesti kultuur ei ole kindlasti üle rahastatud, seda võib kinnitada teile ilmselt iga kultuurivaldkonna inimene. Põhjus on tegelikult selles, et meie kultuuri rahastataksegi ainult avaliku sektori rahaga ehk eraraha osakaal on seal praktiliselt olematu. Täna me oleme töötanud välja selle mehhanismi, kuidas me saaksime seda eraraha kultuuri oluliselt rohkem. Senised mehhanismid, mis Eesti riik teinud on, ei ole seda eraraha sinna kultuuri toonud ja meil eraraha tegelikult on. Lihtsalt selleks, et seda eraraha võimendada, peab riik omapoolse investeeringu tegema ja sellepärast on see hasartmängumaksu laekumise summa meie jaoks väga oluline," selgitas Kallas.

Neljapäeval väitis aga Reformierakonna fraktsiooni liige Mart Võrklaev, et Eesti 200 liige Tanel Tein ähvardas valitsuskoalitsiooni kukutamisega, kui hasartmängumaksu langetus poleks riigikogus toetust saanud. Nii Reformierakonna esimees ja peaminister Kristen Michal kui ka Kallas väitest midagi ei tea.

"Ei tea sellest midagi. Koalitsiooni läbirääkimistel räägiti kõik need punktid läbi. Kuna sellel koalitsioonil on väga napp enamus, siis kõik, mis seal koalitsiooni läbirääkimistel laual oli, oli potentsiaalne koalitsiooni läbikukkumise punkt, sest kõiges pidi kokku leppima. Meil ei ole mingit väga suurt häälte ülekaalt ehk kõik, mis koalitsioonileppes kokku lepiti ja kõike, mida seal vaieldi, oli potentsiaalne koalitsiooni kukutamise punkt," ütles Kallas.

"Mart Võrklaev on eriarvamusel seaduse osas. Ma ilmselt ei ava mingeid väga suuri saladusi, et iga nädal on koalitsioonides sellised olukorrad, kus keegi midagi välja pressib. Valitsuse istungitel on sellised olukorrad, kus keegi midagi välja pressib, sest on eriarvamus ja kuna on napi enamusega koalitsioon, siis igasugune eriarvamus on potentsiaalne väljapressimine," selgitas minister.