Humal esitas kaitsepolitseiametile (kapo) taotluse saada teavet tema suhtes julgeolekuasutuste seaduse alusel varjatult tehtud toimingute kohta ning väitis, et tema suhtes varjatult toimingute tegemine on tõendatud. Humal taotles, et kohus kohustaks kapot tema taotluses küsitud teavet andma.

Kapo vastas Humala süüdistusele, et neil ei ole võimalik toimingute tegemist kinnitada ega ümber lükata. Kohtuvaidlus puudutas seda, kas kapo lahendas õiguspäraselt Humala taotluse teabe saamiseks. 

Neljapäeval tehtud otsuses märkis Tartu halduskohus, et ei nõustu Humala väitega, et tema suhtes on varjatult toimingute tegemine tõendatud.

"Vastupidi, kaebaja viidatud teave, mis sai kriminaalmenetluse alustamise ajendiks, võis ilmneda mistahes isiku või isikute suhtes tehtud toimingu raames," leidis kohus.

Kohus leidis, et kui isikuandmeid töötleb julgeolekuasutus oma ülesandeid täites, siis reguleerib isikuandmete töötlemist erinormina julgeolekuasutuste seadus ehk JAS. Humalale antud vastus on JAS sätetega kooskõlas, märkis kohus.

Kohus lisas, et isiku teavitamine JAS-i alusel varjatult tehtud toimingutest saab toimuda üksnes JAS-is sätestatud alustel ja korras, üheks eeltingimuseks on seejuures varjatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumine.

"Isik ei saa nõuda tema teavitamist, sealhulgas kinnitust, et toiminguid tehtud ei ole, tema valitud ajal ja korras. Õigusnormidega on ette nähtud piisav kontroll selle üle, et JAS-is ette nähtud isikuandmete töötlemise korda järgitakse," märkis halduskohus.

Nendel põhjendustel leidis kohus, et kaebuse rahuldamiseks ehk kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks puudub alus.

"Minu jaoks on üllatav, et julgeolekuasutuste seaduse alusel mingit kontrolli kaitsepolitsei tegevuse üle ei saagi läbi viia. Minu jaoks üllatavalt leitakse, et need alused, mille alusel üldse seda kriminaalmenetlust alustati, on arusaamatud ja me ei saagi teada, et kuidas või kas neid on toimetatud. Kaitsepolitsei Tartu osakonna juhataja ütles, et tehti julgeolekuasutuste seaduse alusel toiminguid, aga mida tehti ja mis see siis on? Me ei tea, kas need on tegelikud väited või mitte," sõnas Humal.

"Kaitsepolitsei on Priit Humala taotlusele, mille ta tegi kaitsepolitseiametile üksikasjalikult vastanud ja selgitanud seda, millistel asjaoludel väljastatakse teave taoliste toimingute kohta. Küll aga on selgitanud ka seda, et kaitsepolitseiamet ei saa rääkida üksikasjalikult seda, milliseid toiminguid tehakse või mitte. Seetõttu, et varjatud jälgimise toimingud on riigisaladus ja kui riigisaladus ei ole kustunud, siis ei ole võimalik neist ka rääkida," sõnas kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul.

Õigusteadlase Jaan Ginteri sõnul peaks julgeolekuasutuste seaduse järgi kaitsepolitsei tegelema ainult juhtumitega, mis on ohuks riigi julgeolekule. Vabariigi valitsuse määrusega on aga kaitsepolitseile antud laiemad volitused, mis on Ginteri hinnangul julgeolekuasutuste seadusega vastuolus.

"Julgeolekuasutuste seadus annab julgeolekuasutustele äärmiselt laiad volitused. Kapo volitused julgeolekuasutusena läksid laiemaks 2012, kui olid Savisaare idaraha skandaali järelmid. See sai vabariigi valitsuse määrusesse kirja ääretult laiana, kus praegu on kirjas, et kapo pädevuses on kõik altkäemaksuga seotud ja korruptsiooniga seotud kuriteod, kui neid on toime pannud ükskõik, milline linnaametnik. Ausalt öeldes kipub mul meeles olema liiga palju selliseid väikseid korruptsiooniasju, kus ma ei näe mitte mingit ohtu julgeolekule," ütles Ginter.

Halduskohtu otsus ei ole jõustunud. Priit Humal kavatseb otsuse edasi kaevata.