Praegu ostab Eesti kuus Lõuna-Korea mitmikraketiheitjat Chunmoo, kuid tulevikus on võimalik süsteeme juurde hankida. Peamine eesmärk on kaitseväe süvalöögivõime suurendamine.

"Süvalöögivõime HIMARS-i näol on meil juba olemas, aga teise täiendava süsteemi loomine on ülivajalik. Kuni 300 kilomeetrit on Chunmoo laskeulatus, nad töötavad selle nimel, et jõuda edasi ka 500 kilomeetrini," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Rakettide laskeulatuselt on Chunmoo USA HIMARS-iga üsna sarnane. Kahe süsteemi üks suuremaid erinevusi peitub laskeseades.

"HIMARS-il on ainult üks raketikonteiner, aga meie kasutame kahte. See tähendab, et meil on topeltvõimekus. Näiteks võime vasakul pool kasutada 80-,
paremal 290-kilomeetrise laskeulatusega raketti. Meie süsteem on kaheotstarbeline. See tähendab, et pakume suuremat operatsioonivõimekust," ütles Hanwha täppismoona ärijuht Billy Boo Hwan Lee.

Diviisi tuletoetuse jaoskonna ülem Meelis Laanemets ütles, et HIMARS-i ja Chunmoo peamine erinevus on selles, et Chunmool on suurem tulejõud ja seetõttu on ka masin raskem. "Samas HIMARS on palju kergem ja omab suurt strateegilist mobiilsust," sõnas Laanemets.

Laanemetsa sõnul on kahe süsteemi väljaõpe enam-vähem sarnane ja rakettsuurtükiväelased peaksid lõpuks oskama kasutada mõlemat. Lõunakorealased on Chunmoo väljaõppega ka abiks. Esimesed süsteemid peaksid Eestisse jõudma kahe aasta pärast. Nõudlus on turul aga väga suur.

"Pidime oma tootmisliini muutma ja ümber paigutama, et lisada ja kahekordistada võimekust. Seega suudame õigel ajal tarnida. Poola puhul suutsime tarnida
rohkem kui tuhat raketti ühe aastaga," rääkis Billy Boo Hwan Lee.

Kaitsevaldkonna pikad tarneajad on olnud murekohaks juba mõnda aega. Pevkuri sõnul on Eesti hanked olnud enam-vähem graafikus, kuid on ka üksikuid viibimisi. Üks neist on keskmaaõhutõrjesüsteem IRIS-T, mis saabub aprillis.

"Algse plaani järgi oleks võinud olla selle aasta lõpus kohal, aga kuna Ukrainas on sõda käimas, siis Saksa valitsus palus, kas me võiksime siis anda oma süsteemi kiiresti ukrainlastele ja võtta siis selline pooleaastane täiendav aeg ja me olime nõus, kuna ukrainlased vajavad praegu seda rohkem," ütles Pevkur.

Täna sõlmitud lepingu kogumaksumus on pea 290 miljonit eurot. Selle osana teeb Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte Hanwha investeeringuid ka Eesti kaitsetööstusesse, mis peaks kümne aastaga tooma siia tagasi 40 kuni 60 miljonit eurot.