Mitut Eesti sidekaablit on viimastel päevadel kahjustatud
Elisa teatas kolmapäeva hommikul avastatud katkestusest Soome ja Eesti vahelises sidekaabli ühenduses Soome lahel Eesti majandusvööndis. Justiits- ja digiministeeriumi teatel on viimastel päevadel kahjustatud kokku nelja Eestit välisriikidega ühendavat sidekaablit ja ühte Hiiumaa ja mandri vahelist kaablit.
Eesti justiits- ja digiministeerium andis kolmapäeval teada, et Elisa tuvastas varahommikul kella viie paiku Eesti ja Soome vahelise sidekaabli kahjustuse, mis asub Eesti majandusvööndis.
Kahjustuse hetkel liikus Eesti majandusvööndist Soome majandusvööndisse laev, mille Soome piirivalve kinni pidas.
Soome rahvusringhääling Yle vahendas Soome politsei teadet, et piirivalve on teinud kindlaks kaabli lõhkumises kahtlustatava laeva ning laev on võetud Soome majandusvööndis helikopteri ja piirivalve patrull-laeva ühisoperatsiooniga võimude kontrolli alla.
Soome politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust, milles nad kontrollivad laeva seost kahjustusega ja teevad esmaseid menetlustoiminguid. Laeval oli kinnipidamise hetkel ankrukett vees, teatas Yle.
Soome politsei on ühenduses riigi peaprokuratuuriga ning see on andnud loa laeva kinnipidamiseks. Politsei menetleb juhtumit kriminaaluurimise raames, mis käsitleb raske kahju tekitamist, sabotaaži korraldamise katset ja sidevahendite töö häirimist, vahendas Yle.
Rahvusvahelist laevaliiklust kajastava veebisaidi Marine Traffic andmeil on kinni peetud kaubalaeva nimi Fitburg ning sõidab Saint Vincent ja Grenadiinide lipu all. Laev kuulub ja selle operaator on Istanbulis paiknev Türgi ettevõte ALBROS SHIPPING & TRADING. Laev on 132 meetrit pikk ja selle veeväljasurve on 9900 tonni.
Laev oli väljunud Peterburist ja Marine Trafficu andmeil teel Iisraeli.

Soome piirivalve teatel suunasid nad laeva turvalisele ankrupaigale Soome territoriaalvetes.
Laeva meeskonnas olid venelased, grusiinid, aserid ja kasahhid
Soome politsei, keskkriminaalpolitsei, piirivalve, tolli ja mereväe juhtide kolmapäeva pärastlõunal korraldatud pressikonverentsil anti teada, et Elisa informeeris Soome politseid kaablirikkest kell 4.53, misjärel käivitus mitmete ametite osalusel ühisoperatsioon.
See päädis kell 11.05 eriüksuslaste laskumisega Soome mereväe ja piirivalve helikopteritelt laevale ning laeva oma kontrolli alla võtmisega. Operatsioon toimus avamerel, rahvusvahelistes vetes Soome majandustsoonis Porkkalast lõunas ning selles osalesid kahele kopterile ka kaks Soome piirivalvelaeva.
Kinni peetud kaubalaeva meeskonnas oli 14 liiget ning need on Venemaa, Gruusia, Kasahstani ja Aserbaidžaani kodakondsusega. Mis kodakondsus on laeva kaptenil, Soome võimuesindajad ütlema ei soostunud.
Laeva ankur oli Soome piirivalve lähenedes vees ning pressikonverentsil öeldu kohaselt oli ankur ilmselt mitu tundi laeva järel lohisenud.
Pressikonverentsil osalenud jõuametite juhid keeldusid spekulatsioonidest, kuid rõhutasid eri ametite vahelist ladusat koostööd ja kõrget valmisolekut.
Politsei esindaja sõnul on laev ja selle meeskond kindlas kohas ja võimude tugeva valve all. Esmalt sooritab seal oma uurimistoimingud politsei ning siis saavad ka teised ametid teha oma uurimisteks vajalikud tööd.
Michal: esialgseil andmeil ei olnud tegu varilaevastiku alusega
Peaminister Kristen Michal ütles keskpäeval ERR-ile, et Soome üritab välja selgitada toimunu asjaolusid ning mis on meeskonna ütlused selle kohta.
"Pärast seda Eesti politsei ja piirivalveamet ning Soome piirivalve otsustavad koos prokuratuuridega, kes algatab uurimise, kui asjaolud näitavad, et uurimist on vaja algatada – et kas see kaabel on kahjustada saanud selle laeva tõttu, ankru tõttu, mingil muul põhjusel või on tegemist tormist tulnud mõjutustega. Praegu Soomes just seda laeva kontrollitakse," rääkis Michal.
Eesti peaminister ütles ka, et Soome peatas laeva suheldes Eestiga.
"Nii et Eesti ja Soome koostöö erinevate laevade puhul ja taristu puhul on päris ladus. Me oleme juba korduvalt selle ka praktikas läbi harjutanud," tõdes ta.
"Esimene informatsioon on, et tegemist ei ole varilaevastiku laevaga, aga praegu info kogumine käib. Ilmselt päeva teises pooles oleme juba targemad," märkis Michal.
Soome juhid: teeme Eestiga koostööd
Soome president Alexander Stubb ja peaminister Petteri Orpo kinnitasid sotsiaalmeedia vahendusel, et valitsus jälgib olukorda tähelepanelikult ning Orpo sõnul tehakse Eestiga koostööd.
"Soome on valmis erinevateks julgeolekuväljakutseteks ja me reageerime neile vastavalt vajadusele," kirjutas Stubb ühismeediakeskkonnas X.
"Rääkisin oma Eesti kolleegi Kristen Michaliga Soome lahe kaablikahjustustest. Meie ametivõimud teevad head koostööd," lisas Orpo.
Elisa: kaabli kahjustamine ei häiri sideühendust
Elisa teatas kolmapäeval, et võrgu varundatud struktuuri tõttu ei ole katkestusel mõju Elisa teenustele Soomes ega Eestis.
"Katkestus võib olla mõjutanud üksikuid kliente, kes on kaablist rentinud otseülekande ühendusi. Nende klientidega oleme suhtluses ja kasutame nende ühenduse taastamise jaoks teisi kaableid," teatas Elisa.
Rikke kõrvaldamise ettevalmistused on käimas, lisas ettevõte.
Elisa turvaülem Kim Tikkanen ütles, et sidekaabli rikkekohta ei ole veel leitud, kuna selleni jõudmist on takistanud halb ilm. Ta lisas, et ilmselt leitakse see üles lähipäevil.

Eesti: rikkeid on avastatud neljas Eestit välismaailmaga ühendavas kaablis
Justiits- ja digiministeerium andis kolmapäeval teada, et telekommunikatsiooniettevõtetelt laekunud info kohaselt on viimastel päevadel ilmnenud rikkeid neljas Eestit ühendavas merekaablis ja ühes Hiiumaad ja mandrit ühendavas merekaablis.
Täpsemalt on rikked tuvastatud Eesti ja Rootsi vahelises CITIC Telecomile kuuluvas merekaablis (28. detsembrist), Läänemaa ja Hiiumaa vahelises Teliale kuuluvas merekaablis ja Hiiumaa ning Rootsi vahelises Arelionile kuuluvas merekaablis kahes kohas (30. detsembrist) ning kolmapäeva hommikust ühes Eesti ja Soome vahelises Arelionile kuuluvas merekaablis ning ühes Elisale kuuluvas merekaablis.
Esimestel juhtudel on rikked tõenäoliselt tingitud tormistest ilmastikuoludest.
Ministeerium kinnitas, et Eesti ühendused on tagatud piisavalt teiste mere- ja maakaablite kaudu ning kõik teenused on tagatud. Elisa on teavitanud üksikute kaablirenditeenuste piirangutest ning ettevõtte on puudutatud tarbijatega otsesuhtluses.
Eesti prokuratuur vahetab Soome kolleegidega aktiivselt infot ning teeb tihedat koostööd. Pärast Soome menetlustoimingute esmaseid tulemusi otsustatakse, kas alustatakse eraldi kriminaalmenetlust ka Eestis ja moodustatakse Soome kolleegidega ühine uurimisrühm, täpsustas ministeerium.
Kaablite omanikud tegelevad parandustööde planeerimisega, mille käigus selgitatakse välja ka kõigi rikete täpsemad põhjused.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul kinnitusel on riik ja telekomiettevõtted toimunu analüüsimiseks ja lahendamiseks operatiivses infovahetuses, rikete teated liiguvad koheselt, ühenduses ollakse ka Soome poolega.
Asekantsler: kahjustamine ei pruugi olla tahtlik
Justiits- ja digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg ütles ERR-ile, et praegu ei saa veel kindlalt öelda, et tegemist oli tahtliku kaablilõhkumisega.
Tema sõnul võib viiest kahjustatud merekaablist kolme puhul olla tegemist äsjase tormi tehtud lõhkumistööga. "Hiiumaa-Rootsi suunal on [kahjustatud] kaks rahvusvahelist kaablit, üks Arelioni ja teine CITIC Telecomi oma ja siis üks Arelioni kaabel, mis on Läänemaa-Hiiumaa vaheline merekaabel, mis on saanud ka viga, mis ei ole rahvusvaheline kaabel. Need võivad olla suure tõenäosusega tormi põhjustatud kahjustused, aga kindlasti peab seda ütlema tehniline ekspertiis, et millest need tegelikult kahjustused on," rääkis ta.
Kahtlasem on olukord kahe Eesti ja Soome vahelise sidekaabliga, millest üks on Elisa ja teine on Arelionile kuuluv, aga Telia kasutatav kaabel. Need asuvad Grünbergi sõnul üsna lähestikku ja ka kahjustused tekkisid kolmapäeva hommikul ajaliselt üsna samal ajal. "Seega siin võib olla seos ja seda kindlasti peab nüüd uurimine tuvastama," märkis ta, kuid möönis, et kaablite kahjustamine ei pruukinud olla tahtlik.
"See ei pruugi olla tahtlik ka sellisel juhul, kui ankur selle lõhkus, eks seda on juhtunud päris palju ajaloos. Aga me teame mõistagi olukordi, kus on väga selgelt tahtlikult seda tehtud varilaevastiku poolt. Antud juhul meil ei ole alust öelda, kas see oli see laev ja see ankur ja kas see oli tahtlik või mitte. Aga seda on kindlasti põhjust uurida ja Soome pool seda uurib. Ja meie politsei ja prokuratuur on kontaktis nendega, et vajadusel saab siis ka Eesti pool sinna kaasuda," rääkis ta.
Soome võimud: toimunu annab alust eeluurimise algatamiseks
"Praeguses etapis on veel vara hinnata, kas tegemist oli tahtliku teo või õnnetusjuhtumiga," ütles Helsingi politsei asepeadirektor Heikki Kopperoinen väljaandele Helsingin Sanomat (HS).
Peaprokuröri asetäitja Jukka Rappe sõnul on esialgset infot vähe, kuid eeluurimise lävi on ületatud.
"Siiski on nii tugevaid märke kuriteost, et eeluurimise lävi on ületatud ja olen andnud korralduse algatada eeluurimine," ütleb Rappe HS-ile.
Toimetaja: Mait Ots, Epp Ehand, Kadri Põlendik









