Kommusaar rääkis, et 2025. aastaks planeeritud tööd piiril on jõudnud lõpule.

"Maismaapiiri nendele lõikudele, kuhu oli viivitusaia paigaldamine vajalik ning looduslikest eripäradest tulenevalt mõistlik, on viivitusaed paigaldatud. Lisaks paigaldati püsiv piiritaristu aasta lõpuks ka Saatse saapa läbisõiduteede otstesse," sõnas Kommusaar.

Ta lisas, et jõgedel, järvedel ja teistel soistel aladel, kus taristut ei ole, valvatakse piiri teiste meetoditega.

"Ka tugevdati möödunud aastal piiripunktide territooriume, kuhu paigaldati nii voldikväravad, tõkked kui ka draakonihambad. Valmis sai Narva juhtimiskeskus ning sel aastal saab valmis ka Luhamaa juhtimiskeskus," ütles Kommusaar.

Kommusaare sõnul jätkusid eelmisel aastal piiritaristu väljaehitusega seotud tööd maismaapiiril kahes suuremas piirilõigus, kokku ca 47 kilomeetri pikkusel alal.

"Teostatud tööd hõlmavad nii juurdepääsuteede ja patrulltee rajamist, seiremastide rajamist, viivitusaia paigaldamist ning video- ja seiretehnika paigalduseks ja kasutusele võtmiseks vajaliku taristu väljaehitust. Varasematel aastatel on piiritaristu väljaehitusega seotud töid teostatud ca 63 km ulatuses," rääkis Kommusaar.

Kommusaar selgitas, et piiriprojekt ja vajadused on ajas aga kasvanud ning tööd jätkuvad nüüdki, et idapiir saaks kaasaegne nii taristu kui ka seiresüsteemide vaates.

"PPA eesmärk on jätkata 2026. ja 2027. aastal planeeritud tegevusi idapiiri täislahenduses väljaehituseks. Eesmärk on viia lõpuni hetkel töös olevad maismaapiiri taristu ja tehnilise seirevõimekuse väljaarendamisega seotud tegevused ning seda ka neis kohtades, kus varasematel aastatel kokkuhoiu raames oli otsustatud piiritaristu ehitamine ajatada," ütles Kommusaar.

Nii paigaldatakse tema sõnul 2026. aasta jooksul viivitusaed muuhulgas ka kohtadesse, kuhu seda algselt ei olnud planeeritud – näiteks algselt Venemaa Föderatsiooniga vahetada planeeritud maa-aladele.

"Lisaks eeltoodule on PPA eesmärgiks jätkata Narva jõepiirile piiri valvamiseks vajaliku taristu väljaehitusega. Lisaks juba rajatud viiele uuele seirepositsioonile on hetkel töös üheksa uue seirepositsiooni rajamine koos sinna juurde kuuluva tööks vajaliku taristuga," sõnas ta.
 
"Ka praegu rahastamata viimase 15-kilomeetrise maismaalõigu osas, mis 2025. aasta tööde nimistusse ei kuulunud, on meil plaanis koos siseministeeriumiga esitada puuduolevad vajadused Vabariigi Valitsusele rahastuse leidmiseks. Niisamuti on seiretehnika osas plaan taotleda vahendeid Euroopa Liidu fondidest," lisas Kommusaar.

"Oleme alati olnud seisukohal, et Eesti väärib terviklikku ja kaasaegset piiritaristut ning meie soov on see lõpuni välja ehitada. Selleks, et kaasaegne piir peaks, on oluline, et toimiks terve ahel. Et oleksid toimivad seiresüsteemid, mis aitaksid võimalikult vara saada teada sellest, et keegi kavatseb piiri ebaseaduslikult ületada. Et viivitusaed peaks võimalikult kaua halbade kavatsustega inimesi kinni. Et see info jõuaks kaasaegsetesse juhtimiskeskustesse, kus piirivalvuritel oleks ülevaade kogu piiri ulatuses toimuvast, sealt saadetaks sündmuskohale ka lähimad piirivalvepatrullid," rõhutas Kommusaar.

Kommusaare sõnul on oluline ka see, et piirivalvurid, olgu nad patrullis maasturiga, ATV-ga või jalgsi, jõuaksid kohale võimalikult kiiresti, ning selleks on vaja korralikke juurdepääsu- ja patrullteid, pontoonsildu jmt.

"Kõigi idapiiri piiritaristu väljaehitusega seotud töödega on PPA planeerinud lõpule jõuda 2027. aasta lõpuks," lõpetas Kommusaar.