Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 7. jaanuaril kell 19.50:

- Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla;

- Zelenski: Euroopa pole andnud ühest vastust Venemaa uue rünnaku puhul;

- USA ja Ukraina delegatsioon jätkavad kolmapäeval Pariisis kõnelusi;

- Budanov kiitis Pariisi läbirääkimiste tulemusi;

- Pariisi deklaratsioonist eemaldati USA lubadus aidata tahtekoalitsiooni vägesid Venemaa rünnaku korral;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit.

Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla

Belgorodi oblasti kuberneri Vjašeslav Gladkovi sõnul süttis Ukraina droonirünnaku järel Starõi Oskoli linnas asuv naftahoidla. 

Starõi Oskoli elanikud teatasid teisipäeva hilisõhtul linna lähedal puhkenud tulekahjust, lisades, et põlema süttis kohalik naftahoidla. Sotsiaalmeedias jagatakse põlengust ka videolõike. Hiljem teatas Gladkov, et droon ründas naftahoidlat, vahendas The Kyiv Independent. 

Fire rages at Russian oil depot in Stary Oskol after drone attack https://t.co/GCCTOOec9K pic.twitter.com/mgCp8nivM3

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) January 6, 2026

Venemaa Belgorodi oblast piirneb Ukraina Luhanski, Sumõ ja Harkivi piirkondadega. Ukraina on ka varem rünnanud Belgorodis asuvat Venemaa naftataristut.

Zelenski: Euroopa pole andnud ühest vastust Venemaa uue rünnaku puhul

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et ei ole saanud Euroopa partneritelt ühest vastust küsimusele, kuidas nad kaitseksid Ukrainat juhul, kui Venemaa peaks pärast sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamist uuesti ründama.

Päev varem teatasid Euroopa liidrid ja USA saadikud, et jõuti kokkuleppele Kiievile antavates peamistes julgeolekutagatistes, sealhulgas USA juhitavas järelevalvemehhanismis ja Euroopa riikide väekontingendis, mis paigutataks kohale vaherahu saavutamise korral.

Kuid kolmapäeval vastas Zelenski küsimusele, kas ta on kindel, et Euroopa liitlased sekkuvad ja kaitsevad tema riiki Venemaa uue sissetungi korral, et tal ei ole selle kohta selget vastust.

"Ma isiklikult tahan väga saada väga lihtsa vastuse: jah, kui toimub uus agressioon, annavad kõik partnerid venelastele tugeva vastulöögi. Ja see on täpselt see küsimus, mille ma esitasin kõigile meie partneritele. Ja siiani ei ole ma saanud selget ja ühest vastust," ütles Zelenski ajakirjanikele.

Tema sõnul on Kiievi liitlastel olemas poliitiline tahe, et anda Ukrainale tugevad julgeolekutagatised.

"Kuid kuni meil ei ole selliseid julgeolekutagatisi – seaduslikke, parlamentide ja Ameerika Ühendriikide kongressi toetatud – ei saa me sellele küsimusele vastata."

Ühendriikide ja Ukraina esindajad jätkasid kolmapäeval Pariisis kõnelusi teemadel, mida Zelenski peab kõige keerulisemaks: Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama saatus ja kontroll Ida-Ukraina alade üle.

USA ja Ukraina delegatsioon jätkavad kolmapäeval Pariisis kõnelusi

USA ja Ukraina delegatsioon jätkavad kolmapäeval kõnelusi Kiievile julgeolekutagatiste andmiseks, teatasid mõlemad pooled teisipäeval pärast Kiievit toetava tahtekoalitsiooni edukat kohtumist Pariisis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas Washingtoni valmisoleku eest pakkuda tuge kõigis valdkondades.

Zelenski sõnul määrati teisipäeval peetud kõnelustel kindlaks, millised riigid võtavad juhtrolli julgeoleku tagamisel ja ülesehitustöödel, samuti millised väed on vajalikud ning kuidas neid juhitakse.

USA presidendi Donald Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi sõnul on liitlased julgeolekutagatiste osas kokku leppimisega suuresti lõpule jõudnud, et Ukraina rahvas teaks, et kui see (sõda) lõpeb, siis lõpeb see igaveseks.

"Territooriumidega seotud küsimused on kõige kriitilisem teema ja loodetavasti suudame selles osas teatud kompromissideni jõuda," ütles Witkoff.

Trumpi väimees Jared Kushner lisas: "See ei tähenda, et me sõlmime rahu, kuid rahu ei oleks võimalik ilma täna siin tehtud edusammudeta."

Zelenski väljendas tulemuse üle rahulolu. "Need ei ole lihtsalt sõnad. Neil on konkreetne sisu," ütles Zelenski.

Zelenski ütles, et kolmapäevasel kohtumisel esindavad Ukrainat tema kantseleiülem Kõrõlo Budanov, julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov, kindral Andri Hnatov, kantseleiülema esimene asetäitja Serhi Kislitsa ja kantselei nõunik Oleksandr Bevz.

Budanov kiitis Pariisi läbirääkimiste tulemusi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski personaliülem Kõrõlo Budanov kiitis kolmapäeval Pariisis jätkuvate läbirääkimiste konkreetseid tulemusi, lubades, et Kiievi riiklikke huve kaitstakse.

Ukraina otsib Venemaaga vaherahu korral liitlastelt tugevat toetust, samal ajal tõrjudes Kremli nõudmist loobuda tema käes olevast Donbassi idaosast rahu nimel.

"Kogu teavet ei saa avalikustada, kuid juba on olemas konkreetsed tulemused ja meie töö jätkub," ütles eelmisel nädalal Zelenski büroo juhiks nimetatud Budanov ühismeediapostituses. "Ukraina rahvuslikke huve kaitstakse," lisas ta.

Budanovi avaldus järgneb Zelenski teisipäeva hilisõhtusele kommentaarile, et USA ja Ukraina ametnikud olid arutanud mõningaid ideid territooriumide küsimuse lahendamiseks, mis tema sõnul on endiselt rahuprotsessi suurim takistus.

Kiiev on keeldunud tööstuslikust Donbassist lahkumast ja teatas USA-le, et on pakkunud välja vabamajandustsooni idee piirkonna osades, kust nad lahkuvad.

Valge Maja erisaadik Steve Witkoff ütles teisipäeval, et maade küsimust arutati Pariisi kõnelustel ja neid arutataks ka edaspidi.

Pariisi deklaratsioonist eemaldati USA lubadus aidata tahtekoalitsiooni vägesid Venemaa rünnaku korral

Viide USA lubadusele toetada rahvusvahelisi vägesid Ukrainas uue Venemaa sissetungi korral on eemaldatud tahtekoalitsiooni riikide Pariisi deklaratsiooni lõplikust tekstist, teatas Ukraina meedia.

Ukraina väljaanne Jevropeiskaja Pravda märkis Pariisi deklaratsiooni mustandile ja Élysée palee ametnikule viidates, et Ameerika Ühendriigid ei ole ametlikult dokumendile alla kirjutanud ja et viide Washingtoni lubadusele toetada koalitsioonivägesid Ukrainas Kremli uue agressiooni korral eemaldati lõplikust versioonist.

Prantsusmaa presidendi kantselei meenutas, et USA ei ole 6. jaanuaril vastu võetud Pariisi deklaratsiooni ametlik osapool. Élysée palee ametnik ütles anonüümsust paludes, et tahtekoalitsiooni vastav avaldus on koalitsiooni liikmete poolt heaks kiidetud ja seda on Ameerika Ühendriikidega üksikasjalikult arutatud.

Jevropeiskaja Pravda tegi kindlaks, et tahtekoalitsiooni riikide Pariisi deklaratsiooni mustandi ja lõpliku teksti võrdlus näitab, et viimane erineb selle poolest, et rahvusvaheliste koalitsioonivägede kohta käiv lõik ei sisalda enam viidet USA lubadustele pakkuda tuge juhul, kui Venemaa rikub relvarahu kokkulepet.

Väljaande korrespondent teatas, et enne 6. jaanuari kohtumist koostatud avalduse mustandis öeldi, et rahvusvahelisi vägesid juhivad eurooplased, kaasates ka Euroopa-väliseid koalitsiooniliikmeid ning USA osaleb – sealhulgas selliste võimekuste nagu luure ja logistika abil – koos lubadusega toetada vägesid rünnaku korral.

Korrespondent lisas, et Pariisi deklaratsiooni lõplikus versioonis on sätestatud, et rahvusvahelisi vägesid juhivad eurooplased, kaasates ka Euroopa-väliseid koalitsiooniliikmeid ning kavandatava USA toetusega.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 214 500 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 11 515 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 865 (+2);

- suurtükisüsteemid 35 857 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1595 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1269 (+0);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 101 849 (+406);

- tiibraketid 4137 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 224 (+122);

- eritehnika 4037 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.