"Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Aga see õnnetus tegelikult hüüdis tulles, sest see, mis hasartmängumaksu seadusega juhtus, on tegelikult märk süsteemsest veast, mis on meie poliitilisse kultuuri ja seaduse tegemise tehnoloogiasse sisse kirjutatud," ütles Jõks kolmapäeval "Terevisioonis".

Süsteemne viga seisneb tema hinnangul selles, et Eesti poliitiline kultuur ja seaduste tegemise loogika on kantud tunnetusest, et koalitsioonileping on tähtsam kui hea õigusloome tava.

"Ja see ei puuduta ainult praegust koalitsiooni, see on olnud viis aastat tagasi, kümme aastat tagasi ja see viib sellise maailmalõpulise meeleoluni, et kui me seda eelnõu kohe kiiresti kahe nädala, kahe kuu jooksul vastu ei võta, siis on maailma lõpp. Mis tähendab seda, et kõik kontrollimehhanismid kaovad ära, opositsioon lülitatakse tasa, nende märkusi ei arvestata ja see on praegu tulemus – ime, et ta alles nii hilja tuli," rääkis Jõks.

Samas olukorras, kus riigikogu liikmete enamus ei saa aru riigieelarve seadusest, võib neid vigu olla veel palju rohkem, lisas ta.

Kiirustamisega kaasnevaid probleeme seadusloomes tunnistas kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" ka endine rahandusminister Mart Võrklaev, kes märkis, et riigikogu töö on näidanud, et kiirustamisega tekivad vead.

Ka sel korral menetleti eelnõud kiiresti ja sellisel juhul kipuvadki vead sisse tulema, tõdes Võrklaev. Tema sõnul on nüüdne äpardus õppetund ka poliitikutele, et seaduste loomisel tuleb aega võtta, et eelnõud korralikult läbi töötada ja võtta vastu sellisena, et vigu sees ei oleks.

Selline käitumine poliitikas on aga Jõksi hinnangul tingitud poliitikute, ametnike või kogu ühiskonna usust, et mida rohkem on norme, seda parem elu.

"Sellepärast, et ükskõik kui mingi probleem on – inimesed joovad palju või lähevad liiga paksuks, hakkame kohe midagi reguleerima; ettevõtjad on eelduslikult lurjused – paneme igaks juhuks neile mingisugused keelud peale ja kontrollime neid rohkem. Usk õiguse tugevasse rolli, et mida rohkem reegleid, seda tugevama ühiskonna ehitame," kirjeldas Jõks.

Aina enamate normide tekitamine suurendab aga ka vajadust nende järgimist kontrollida. "Mida rohkem hakata norme kirjutama, seda rohkem sa pead seda normi ka põhjendama, veel mingid normid juurde keerama, kuidas seda kontrollida, kuidas kontrollijaid kontrollitakse ja tulemuseks on selline monstrum. Ma arvan, et see on suurem mure, kui lihtsalt üks maks, mis nüüd ajutiselt jääb maksmata," tõdes ta.

Samas tunnistas Jõks, et sooviks teada, kuidas ikkagi praegune viga seadusesse tekkis, sest see ei saanud tema hinnangul olla inimlik viga.

"Selle asemel, et numbrit muuta, kirjutati ühte teise sama seaduse sättesse sisse sõna osavusmäng, millest järeldus siis, et maksustatakse ainult osavusmänge, mitte õnnemänge. Ehk seda sõna osavusmäng ei olnud vaja üldse sinna sisse kirjutada, mis viib tegelikult selle küsimuseni, et see ei saanud olla inimlik viga. Ütleme, et koma muutub – on inimlik viga, kolme asemel kirjutad neli – võib-olla ka. Aga kui see muudatus on sellisel kujul kirjutatud, siis see tekitab väga palju küsimusi," ütles ta.

Jõks rõhutas, et teda ei huvita nii palju, kes on süüdi, vaid see, miks selline viga sai tekkida ja kuidas vältida, et tulevikus selliseid vigu ei tehtaks ning selleks on vaja läbi viia põhjalik uurimine.

"Sellepärast, et seda muudatust ei kirjutanud jumalik käsi, et see kuidagi nagu tekkis. Keegi inimene pidi selle sõna sinna kirjutama, mille tulemusena [veebikasiinod] maksust vabastati. Ja mind ei huvita mitte see, et kes on süüdi, vaid mind huvitab see, et miks selline viga sai tekkida ja kuidas vältida, et me tulevikus selliseid vigu ei tee?" rõhutas ta.

Jõks leidis ka, et Eestis on vastutajad ära kadumas: "Ükskõik, mis teemat me vaatame – kui mingi asi on hästi, siis on kõik pjedestaalil. Aga kui asi läheb sinna, kuhu ta ei tohi minna, siis tuleb vastutajaid tikutulega otsida. Jutt kollektiivsest vastutusest mind ei rahulda ja ma arvan ühtegi eestimaalast ei rahulda."

"No ja selle vea juurde tagasi tulles, siis minu arvates on veal kaks vanemat. Üks on see, et keegi, kes selle kirjutas sinna sisse – see tuleks välja selgitada. Ja siis teiseks on need muidugi, kes ei pannud seda tähele, ei kontrollinud," ütles ta.

Jõksi sõnul ei saa seetõttu vastutuse küsimuses tähelepanuta jätta ka opositsiooni rolli. "Sest opositsioon taob praegu rusikatega vastu rinda, et kui halvasti kõik on. Aga minu arvates seadusi võtavad vastu riigikogu liikmed ja need, kes poolt ei hääleta, peavad puudustele tähelepanu juhtima, pöörduma presidendi poole, näitama. Aga seda ei ole selle eelnõu puhul tehtud. Ma soovitaksin opositsioonil selles teemas natukene tagasihoidlikum olla ja pigem vaadata, kust see viga sisse tekkis," märkis ta.

Kommenteerides justiits- ja digiministri Liisa Pakosta ideed, et seadusloomesse tuleks kaasata tehisaru (AI), ütles Jõks, et see ei pruugi abivahendina halb idee olla. "Aga kui tehisharu hakkab asendama riigikogu liikmeid, siis võib jälle küsida, et kas meil riigikogu on nii suures ulatuses, 101-liikmelisena vaja?" lisas ta.