Ühe võimalusena plaanib USA Gröönimaa elanikud ära osta, lubades maksta neile 10 000 kuni 100 000 dollarit.

"Ta ei saaks meid kunagi ära osta. Mitte iial," lausus Nuuki elanik Juno Michaelsen, kes kinnitas, et maailmas ei ole ühtegi numbrit, mille eest oleksid kohalikud nõus oma saare loovutama USA-le.

Kuid lihtsad pole olnud ka Gröönimaa suhted Taaniga. 300 aastat koloniaalvõimu on enamasti tähendanud seda, et gröönlasi on nähtud teise järgu inimestena, pummeldajatena, kes ise millegagi hakkama ei saa.

Ülekohtune käitumine on samuti gröönlastel hästi meeles. Näiteks Gröönimaa laste jõuga viimine Taani, et kasvatada neist n-ö korralikud inimesed.

"Need haavad on ikka veel alles. Teine hull asi oli see, kui 1960. ja 1970. aastatel, mida tuntakse nüüd spiraaliskandaalina, sundsteriliseeriti grööni naisi," ütles Gröönimaa ja Islandi giid Askur Alas.

Selle kõige eest on vabandatud ja kahe rahva omavahelised suhted on oluliselt paranenud, eriti pärast aastat 2009.

"Alles 2009. aastast, kui Taani andis Gröönimaale suurema iseseisvuse, autonoomia, otsustusõiguse oma asjade üle - välja arvatud välispoliitika ja kaitseküsimused - ning ka võimaluse kuulutada välja iseseisvus, on suhted paranenud. Seda tähistatakse nüüd rahvuspühana 21. juunil," lausus Alas.

Gröönimaa opositsioonist on aga kõlanud hääli, et Nuuk peaks ise Trumpiga kõnelusi pidama. Kas Gröönimaal oleks otsekõnelusteks jõudu?

"Seda paraku mitte, sest Gröönimaa on oma rahvaarvu poolest ikkagi kärbeskaallane või veel vähem. Võrreldes USA-ga ei suudaks nad Ameerika juristidele ja spetsialistide armeele midagi vastu panna oma 57 000 inimesega," ütles Alas.

"Seda on rõhutanud ka Taani, et Gröönimaa ei jõua vastu panna USA-le, kuid mida rohkem taanlased seda rõhutavad, seda rohkem gröönlased tahavad tõestada vastupidist," lisas giid.

Ameerika on muidugi kõikide võimaluste maa, kuid sellega liitudes kaoks Gröönimaa põhjamaise sotsiaalsüsteemi alustalad.

"Tasuta meditsiin, sotsiaaltoetused, sotsiaalvõrgustikud... Kui Ameerika siia kõrvale panna, siis sealne süsteem on, et maksa ise või sure," lausus Alas.

Kontrollides Gröönimaad on USA-l hea kontrollida Põhja-Atlandi ookeani laevateid ja jälgida vaenlase allveelaevu. Kas ühel päeval ei või Trump nõuda endale ka Islandit, mis asub otse nende teede keskel?

"Selline võimalus on olemas, aga Islandil ei ole maavarasid, mida Gröönimaal on hulganisti. Kindlasti limpsab Trump keelt ikkagi haruldaste muldmetallide, kulla, teemantite, tsingi, nafta, gaasi ja muu järgi. Sõjalist kohalolekut nii Gröönimaal kui Islandil saaksid ameeriklased tõsta kasvõi homme," ütles Alas.