"Ma tahaks küll loota. Reformierakond teeb kindlasti kõik selleks, et see stabiilne oleks. Suured maksuotsused on tehtud ja ühtlane tulumaksusüsteem taastatud. Tegelikult annab see ettevõtjatele natukene ruumi palgatõusu osas, sest suur võit tuleb juba maksulangetuse arvelt," ütles Võrklaev.

"Küll aga ei saa ma rääkida teiste erakondade eest, kes valimiskampaania tuhinas hakkavad rääkima astmelisest tulumaksust või pensionisammaste lõhkumisest. Kindlasti sotside kinnisidee ettevõtete tulumaksu osas," lisas ta.

Kuigi Reformierakond on ennegi maksuotsuseid tagasi pööranud või neid ära jätnud, siis Võrklaeva sõnul erakonnal kiusatust enne valimisi automaksu kaotamist kaaluda ei ole.

"Minu teada mitte ja elu on ju näidanud, et mida rohkem poliitikud, eeskätt opositsioon, räägib mootorsõidukimaksu kaotamisest, seda kehvemaks lähevad automüügi numbrid. Ka automüüjad on öelnud, et palun lõpetage see katteta lubaduste andmine, sest see ainult kahjustab mootorsõidukite turgu," ütles Võrklaev.

Juba tükimat aega lubavad nii Isamaa kui ka Keskerakond riigikogu valimistele minnes, et kui nad valitsusse saavad, siis tühistavad automaksu. Võrklaeva sõnul ei ole kumbki nendest erakondadest öelnud, kust nad sellele katteallika võtavad.

"Jah, Isamaa ütles, et toome maksuküüru tagasi, lõhume teise samba ära. See on ainult kahjulik. Maksuküüru tagasi toomine on kordades suurem maksutõus kui mootorsõidukimaksu kaotamine," lausus Võrklaev.

Võrklaev rääkis, et kuigi riik on pidanud kaitsekulude tõttu tegema mastaapseid investeeringuid, tuleb ikkagi hoida kulud kontrolli all ja tulevikus hakata defitsiiti vähendama.

"Praegustes oludes on 4,5 protsenti defitsiiti, aga loodame, et majanduskasv aitab kaasa ja see väheneb. Kaitsekulude tõttu on kulude kontrolli all hoidmine paratamatu. 2022. aastal olid meie kaitsekulud 700 miljonit, sel aastal on need 2,2 miljardit – vahe on 1,5 miljardit eurot. Seda kiirkorras maksudega kokku koguda on praktiliselt võimatu. Kaks protsenti tulumaksu- või käibemaksutõusu toob sisse kuskil 240 miljonit, aga me pidime leidma 1,5 miljardit. Kiiresti tuli teha olulised kaitseotsused. Ja nüüd nii läbi majanduskasvu kui ka riigi õhukesena ja heas vormis hoidmise me peame ikkagi kulud kontrolli all hoidma ja seda defitsiiti hakkama vähendama," rääkis Võrklaev.

Võrklaeva sõnul ei ole erakonnas vaidlusi selle üle, kuidas täpsemalt riigikogu valimistele minna ja kelle juhtimisel.

"Ei, selle üle vaidlusi ei ole. Kevadel hakkame kokku panema platvormi ja tegelema meeskondadega ja nimekirjadega. Oleme kokku leppinud, kuidas liigume oma platvormi koostamise, oma ideede korjega ja piirkondade kaasamisega. Eelmistel valimistel olin mina vastutav platvormi eest ja see oli korralik töö. Poliitikud võivad omavahel arutada, aga loeb see, mis tuleb väljaspoolt ja millised on ootused," sõnas ta.

"Kristen Michal on meil peaminister ja erakonna esimees. Mis saab pärast valimisi, see aeg tuleb ära oodata. Praegu liigume ühtse meeskonnana ühe juhi taga," ütles Võrklaev.

Võrklaev kommenteeris ka Tallinna linna eelarvet ja poliitikat, mille järgi võtab Tallinn 100 miljonit eurot investeeringuteks

"Ma ei saa aru sellest Tallinna poliitikast, kus investeeringuid tõmmatakse maha ja raha jagatakse toetusteks. See on risti vastupidine riigi poliitikale," ütles Võrklaev.

"Tallinn kärbib investeeringuid, riik kasvatab investeeringuid – ainuüksi teedesse sel aastal riigi poolt 280 miljonit. See loob töökohti ja toob maksutulu. Kui meil on parem infrastruktuur, parem keskkond, siis see omakorda ergutab majandust, siia tahavad tulla ettevõtjad. Siin on töötajatel hea," lisas ta.

Saatejuht Aleksander Krjukov küsis, kas Tallinna Haigla projekti lõpetamine on mõistlik otsus. "Keskerakond on selle poolt aastaid seisnud, nüüd otsustavad lõpetada. Eks peab neilt endalt küsima, mis nende peas toimub. Kui vaadata riigieelarvet, siis Tallinna Haigla ehituseks meil raha ei ole ega lähiaastatel ka tule. Riigi fookus on selgelt kaitsekuludel ja riikliku meditsiini ülalpidamisel," vastas Võrklaev.

Võrklaev ütles, et kuigi Eesti 200 ja Reformierakond arutasid koalitsiooninõukogus presidendivalimiste üle, ei ole tema sõnul plaanis Reformierakonnal koos Eesti 200-ga ühist presidendikandidaati leida.

"Reformierakonna positsioon on see, et me peaksime otsima riigikogus ühist kandidaati. Minu teada ei ole Eesti 200 ja Reformierakond seda otsustanud ja ei plaani seda omavahel otsustada. Minu teadmine ka selle põhjal, mida täna hommikul juhatuses räägiti, on see, et ühine huvi parlamendis, sealhulgas Reformierakonnal, on see, et me otsiksime ühise kandidaadi.  Presidendivalimistel on vaja leida ühisosa," lausus Võrklaev.

"Pean õigeks, et riigikogu valiks Eestile parima presidendi. Meil on keerulised ajad – president peaks olema välispoliitiliselt tugev, samas suutma ühiskonda ühendada. Ma usun, et Eestis selliseid inimesi on, aga ükski erakond ei saa siin olla ütleja, et see on minu kandidaat või ainult selline mulle sobib. Tuleb otsida ühisosa. Ma oleks pigem optimist. Kui kõigil on ühine tahe leida Eestile parim president, siis riigikogu suudab seda teha ja kokku leppida, olenemata kõikidest teistest poliitilistest erimeelsustest," lausus Võrklaev.