Jaanuari alguses jättis riigikohus jõusse endiste politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise Heldnale politseipensioni määramist puudutanud kriminaalasjas.

Margo Palloson ütles Delfile antud intervjuus, et loomulikult on kaitsepolitsei maine selle kaasusega kannatada saanud, nagu ka varasemate teiste uurimistega seoses.

"Üks pool on see, et meil on võistlev kohtumenetlus. Ka süüdistatavad annavad päris halastamatult tuld, on väga osavad demagoogias, retoorikas, kasutavad PR-võtteid ja see on nende õigus. Ilmselgelt on ka väga palju liialdatud väiteid meie suhtes ja valeväiteid, mis ei vasta tõele," sõnas Palloson.

Ta lisas, et kui need menetlused on aktiivses faasis, saabki kapo maine kahjustada, kuid pärast õigusrahu saabumist tagantjärele vaadates tagab Eesti riik julgus asju uurida, et meil on ühiskonnas nii madal korruptsiooni tase.

Näitena, milliseid valeväiteid on politseijuhtide kaasuses kõlanud, tõi Palloson välja kapo väidetava ähvarduse Elmar Vaher "plate peale panna", kui ta ütlusi ei anna. Sellist asja ei ole Pallosoni kinnitusel aset leidnud.

"On ju veel ka teised näited, kuidas kaitsepolitsei üle puudub igasugune kontroll, kõik kardavad kaitsepolitseid – see loob mingisuguse fooni, et tõesti, kas saab üldse kapot usaldada, tundub ju väga hirmus organisatsioon. See mõjutab palju," lausus ta.

Palloson tõi välja, et organisatsioone, mis nende tegevuse järele valvavad, on üheksa ning kümnendaks võib lugeda meediat.

"Kaitsepolitsei on väga tihkelt kontrollitud," kinnitas ta.

Poliitikute väidetava hirmu kohta kapo ees ütles Palloson, et tema ei ole tajunud, et riigikogu liikmed teda või kaitsepolitseid kardaks, koostöö on konstruktiivne.

Küsimusele, kas ka kaitsepolitsei peaks endiste politseijuhtide ees vabandama, nagu seda tegi justiitsminister Liisa Pakosta, vastas Palloson, et küsimus on selles, mille eest peaks kapo vabandust paluma.

"Kaitsepolitsei põhiülesanne on tegeleda korruptsioonivastase võitlusega, ka uurida põhjendatud kahtluse korral selliseid juhtumeid. Sellise menetluse alustamine ongi ülikeeruline dilemma, ongi ainult halvad valikud ja siis pead tegema halvast valikust vähem halva," rääkis kapo peadirektor.

Ta küsis, et kui kapos oli tekkinud toonase seisuga põhjendatud kahtlus, et tegu võib olla õigusrikkumisega, see edastati hinnangu andmiseks prokuratuurile ja prokuratuur leidis sama, kas olnuks parem, kui kaitsepolitsei oleks silma kinni pigistanud ja mitte midagi teinud ning kas siis olnuks õigusriik paremini tagatud.

Pallosoni kinnitusel ei vasta väide, nagu suunaks kaitsepolitsei prokuratuuri ning ütleks neile ette, mida ja kuidas teha, tõele ning on pahatahtlik.

Elmar Vaher on öelnud, et kapo valduses on kogu tema kahe aasta kirjavahetus, sealhulgas perearsti või pangaga. Seda, kas on tarvis mitte üksnes asjassepuutuvat kirjavahetust, vaid kogu suhtlust uurida, otsustab Pallosoni sõnul uurija koos prokuröriga.

"Tõepoolest võeti ära märkmikke, andmekandjaid, et neid läbi vaadata, kas sealt võib leida tõendeid. Neid asju, mis inimeselt menetluse käigus ära võetakse, käideldakse suurima diskreetsusega, vastavalt regulatsioonidele. Kaitsepolitsei seda infot enda andmebaasi ei ladesta," ütles Palloson.

Küsimusele, kas Isamaa kriminaalasi sai alguse Parvel Pruunsillalt läbiotsimise käigus leitud materjalidest, ei soovinud kaitsepolitsei juht kommenteerida, sest tegu pole kapo menetlusega ning sellele peaks vastama prokuratuur.

"Läbiotsimistel käib see asja juurde, et võtame ära erinevaid andmekandjaid, kus võib olla mingisugust teavet, mis on kahtlustuse versiooni kontrollimisel oluline," tõdes Palloson.

Kui ühe kriminaalasja raames tehtud läbiotsimiste kaudu leitakse midagi muud, ei tehta seda tema sõnul sihilikult. Kui aga midagi leitakse ja uusi asjaolusid tuvastatakse, tuleb neid ka uurida. Palloson rõhutas, et kapo ei otsusta neid asju kõhutunde järgi, sest elame õigusriigis.

"Seadus näeb ette, meil on legaliteedi printsiip, et kui õiguskaitseasutus tuvastab võimaliku kuriteo tunnused, ei ole meil õigus uurida, vaid kohustus uurida," lausus ta.

Pealtkuulamist kasutab kapo info kogumiseks küll, kuid Pallosoni sõnul üksnes põhjendatud juhtudel ja see eeldab halduskohtult loa taotlemist.

Ta on veendunud, et Eesti on õigusriik ning kinnitas, et kaitsepolitsei lähtub igasugustes uurimistes jälitustegevuste käigus ainult seadusest. Ka endiste politseijuhtide kaasuse puhul välistas Palloson igasuguse pahatahtlikkuse ja kättemaksu motiivi.

"Seda lihtsalt ei ole, see on fakt," ütles kaitsepolitsei peadirektor.