Pärast teisipäeva hilisõhtul kriisiruumis toimunud arutelu Iraani ründamise üle olid Trumpi tippametnikud üsna veendunud, et sõjalise löögi andmise otsus on vaid aja küsimus.

Kohtumisega kursis oleva isiku sõnul avaldasid presidendile sügavat mõju Iraanist saabunud videod varasematest hukkamistest, mis režiimi jõhkrat meeleavalduste mahasurumist arvestades tõenäoliselt korduvad.

Trumpile anti ülevaade ühe tuntud meeleavaldaja, 26-aastase Erfan Soltani kavandatavast hukkamisest, mis välisministeeriumi teisipäevase info kohaselt pidi algselt toimuma kolmapäeval, 14. jaanuaril. Allika kinnitusel oli president sellest väljavaatest sügavalt häiritud.

Kohtumisel otsust ei langetatud ja Trump andis mõista, et jätkab valikute kaalumist. Kuid kolmapäeva hommikuks, olles julgustanud iraanlasi tänavatele tulema ja teatanud, et "abi on teel", tundus Trump olevat piiratud ulatusega sõjalise operatsiooni algatamisele lähemal kui kunagi varem.

Seetõttu mõjus Trumpi administratsiooni kõrgetele ametnikele üllatusena presidendi neljapäevane avaldus, et "väga olulised allikad teiselt poolt" on talle teada andnud tapmiste peatamisest – vihjates, et otsest vajadust sõjaliseks sekkumiseks enam pole.

Selleks hetkeks ei olnud USA luureandmed tapmiste lõppemist kinnitanud. Paljud pidasid sõjalist lööki endiselt tõenäoliseks ning piirkonna suurimast USA lennuväebaasist oli ettevaatusabinõuna juba alustatud personali evakueerimist.

Mõned ametnikud kahtlustasid, kas presidendi märkused pole mitte eksitav manööver – sarnaselt tema juunikuistele põiklevatele avaldustele vahetult enne korraldust rünnata Iraani tuumarajatisi. Valge Maja teatas neljapäeval, et kõik variandid – sealhulgas sõjalised – on endiselt laual.

"President ja tema meeskond on Iraani režiimile edastanud sõnumi: kui tapmine jätkub, on sel rängad tagajärjed," ütles pressisekretär Karoline Leavitt pressikonverentsil. Hiljem lisas ta, et Trump hoiab oma mõtted enda teada.

"Tõde on see, et vaid president Trump teab, mida ta teeb, ja tema plaanidesse on pühendatud vaid väga väike ring nõunikke," märkis Leavitt.

Kulisside taga tegid aga USA liitlased kiireid pingutusi sõjategevuse ärahoidmiseks. Mitme ametniku sõnul tundus Trump olevat argumentidele vastuvõtlik, suhtudes ettevaatlikult ebakindla tulemusega tegevusse, mis võiks seada ohtu USA sõjaväelased.

Pärsia lahe riigid ja Iisrael soovitasid mitte sekkuda

Enne kolmapäeva pärastlõunast esinemist vestles Trump telefoni teel Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, kes soovitas presidendil rünnakuplaanid peatada. Iisraellased ei uskunud, et režiim ilma pikaajalise kampaaniata kiiresti langeks. Samuti tunti muret riigi raketitõrje seisukorra pärast, mida kasutati eelmisel aastal Iisraeli ja Iraani vahelises konfliktis intensiivselt.

See sõnum omas presidendi jaoks erilist kaalu, arvestades Netanyahu varasemaid üleskutseid Trumpile liituda Iisraeli sõjaliste aktsioonidega Iraani vastu.

Samal ajal kui Trump Ovaalkabinetis rääkis, teadsid USA partnerid piirkonnas – sealhulgas Saudi Araabia ja Katar –, et nende püüdlused olukorda (kasvõi ajutiselt) deeskaleerida on hakanud vilja kandma.

Trumpi ametnikud olid Pärsia lahe piirkonnas viibivatele partneritele eraviisiliselt öelnud, et peamine eesmärk on sundida Iraani tapmisi lõpetama, ja president ootab märki, et nad kavatsevad seda teha.

Saudi Araabia välisminister Adel al-Jubeir ütles kolmapäeval CNN-i saates, et kõik jälgivad olukorda väga tähelepanelikult ja loodavad lahendust, mis minimeeriks kahjud.

USA ametnikud on hoidnud tihedat sidet vahendajatena tegutsevate välispartneritega, teavitades neid USA sõjalennukite liigutamisest ette, andmaks Teheranile signaali sõjalise löögi ohu tõsidusest. Allika sõnul on peamine eesmärk tapmine peatada ning USA ja Pärsia lahe ametnikud teevad rünnaku vältimiseks kiiret koostööd.

Lõppkokkuvõttes sai Trumpi oodatud signaaliks Iraani teade Soltani hukkamise edasilükkamisest.

"See on hea uudis," kirjutas Trump neljapäeval sotsiaalmeedias, viidates teatele hukkamiste peatamise kohta. "Loodetavasti see jätkub!"

Trump oli Iraani hukkamisplaanidele keskendunud pärast seda, kui CBS-i ajakirjanik Tony Dokoupil temalt selle kohta teisipäeval Michigani autotehases küsis. President vastas toona, et poomiste jätkumisel astub USA "jõulisi samme". Hiljem samal õhtul vaatas ta videoid varasematest hukkamistest Iraanis, mida viiakse vahel läbi avalikult, kasutades kõrgeid kraanasid.

Päev hiljem tundus Trump olevat veendunud Iraani sõnumites, et meeleavaldajate hukkamise plaanidest on loobutud.

"President mõistab täna, et 800 hukkamist, mis pidid toimuma eile, peatati," ütles Leavitt Valges Majas.

Siiski jäid õhku küsimused, kas Teheran kavatseb tapmise ka laiemalt lõpetada.

Iraani välisminister pisendas kolmapäeval Fox Newsis esinedes režiimi vägivaldset käitumist, nimetades tapetud meeleavaldajaid "terroristideks" ja välisriikide agitaatoriteks, ega pakkunud selgust tapmiste lõpetamise osas.

Trump ise paistis tegevat vahet rahutuste käigus toimunud tapmistel ja neile järgnevatel hukkamistel, öeldes: "Mulle öeldi, et inimesed tulistasid neid ja nemad tulistasid vastu. See on üks neist asjust. Aga nad lubasid mulle, et hukkamisi ei tule, ja ma loodan, et see on tõsi."

Alles kolmapäeva varajaseks õhtupoolikuks olid USA ametnikud suhteliselt veendunud, et Trump on otsustanud mitte rünnata.

USA jälgib olukorda ega välista rünnakut

Siiski ei välista USA ametnikud sõjalist tegevust tulevikus ja jätkavad ettevalmistusi – sealhulgas vägede liigutamist –, et presidendil oleks vajaduse korral see võimalus olemas. Praegune lähenemine on "oota ja vaata".

USA sõjavägi liigutab piirkonda lennukikandja löögigruppi. Tavaliselt kuuluvad sellisesse gruppi lennukikandja, ristlejad, õhutõrjelaevad ning allveelaevatõrje hävitajad või fregatid. Avatud allikate kohaselt on lähimaks üksuseks USS Abraham Lincolni löögigrupp, mis asus viimaste andmete kohaselt Lõuna-Hiina merel. Sõjaväe planeerijad liigutavad pingete kasvades tavaliselt piirkonda lisajõude.

"President ja tema meeskond jälgivad olukorda tähelepanelikult ning kõik valikud on laual," sõnas Leavitt.

Ametnike kinnitusel on Trump huvitatud laiema konflikti vältimisest ja ei soovi olukorda, kus Iraan muutuks veelgi ebastabiilsemaks. Mõned administratsiooni liikmed on hoiatanud, et igasugune sõjaline tegevus võib sundida USA-d pikaajalisele kohalolule Iraanis – midagi, mida Trump on öelnud soovivat vältida.

Administratsiooni kaalutlusi mõjutab ka mure Iraani võimaliku vastulöögi pärast ning küsimus, kas olemasolevad sõjalised valikud saavutaksid presidendi soovitud tulemuse.

Värskete luureandmete kohaselt valmistub Iraan rünnakuteks USA baasidele Lähis-Idas (sealhulgas Iraagis ja Süürias), kui Trump peaks andma löögikäsu. See kättemaksuoht on mõjutanud Trumpi meeskonna arvutusi, samuti kahtlused presidendile seni esitatud sõjaliste lahenduste teostatavuses.

Trump on eelistanud piiratud ulatusega lööke, vältimaks USA tõmbamist suurde konflikti, kuid julgeolekuametnikud on eri meelt selles, kas piiratud rünnakud suudaksid olukorda kohapeal opositsiooni kasuks pöörata.

On märke, et ka Iraani režiim kõnnib noateral, püüdes tasakaalustada meeleavalduste kontrolli alla saamist ja hoiduda andmast välisriikidele, sealhulgas USA-le, põhjust sekkumiseks.