Tallinna tänavuse eelarve, mille esimene lugemine on sel nädalal linnavolikogus, suurus on 1,32 miljardit eurot, mis on umbes protsendi võrra suurem kui mullune täpsustatud eelarve.

Samas kasvavad Tallinna põhitegevuse kulud võrreldes mulluse eelarvega 6,3 protsenti ja tulud 3,7 protsenti ehk kulude kasv on kiirem. Tallinna kehtivas eelarvestrateegias (2025–2028) on ette nähtud, et linna põhitegevuskulude kasvu peab strateegiaperioodil hoidma alla linna põhitegevustulude kasvu.

Mullu oli esialgses eelarves (volikogu võttis vastu ka kaks lisaeelarvet) tulud aastases võrdluses plaanitud kasvama 3,4 protsenti ja kulud 2,7 protsenti.

Tulude üldmaht on sel aastal eelarves plaanitud kasvama 6,3 protsenti ja tegevuskulud 7,6 protsenti.

Linna tulude üldmahuks on kavandatud 1,2 miljardit, tegevuskuludeks 1,1 miljardit eurot. Investeeringute maht on 195,6 miljonit eurot.

Peamine tulu on Tallinna jaoks riiklikud maksud (69,7 protsenti tuludest). Üksikisiku tulumakstulu prognoositakse 781,2 miljonit eurot, mis on 4,7 protsenti rohkem kui mulluses esialgses eelarves. Tallinna enda tulud on sellega võrreldes väikesed: näiteks teenuste ja kaupade müügist plaanitakse saada 112,4 miljonit eurot ja linnavara müügist 21,3 miljonit. Linna osalusega (55,1 protsenti) aktsiaseltsilt Tallinna Vesi oodatakse dividenditulu neli miljonit eurot.

Linna tegevuskuludest on suurim osa haridusel (42 protsenti), mis koos liikuvuse ja sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga moodustab tegevuskuludest kolm neljandikku.

Investeeringud vähenevad

Linnavõim on juba varem välja öelnud, et tänavu vähendatakse investeeringuid üle 20 protsendi võrreldes mulluse esialgse eelarvega. Rahas on investeeringuteks ette nähtud 195,6 miljonit eurot. Suurim osa investeeringutest läheb haridusse (45,7 protsenti), järgnevad liikuvus ehk teed ja transport (15,2) ning sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (9,2).

Investeeringute finantseerimiseks on Tallinnal kavas võtta laenu kuni 100 miljonit eurot. See tähendab, et 2026. aasta lõpuks on linna arvestuslik netovõlakoormus 38 protsenti.

Haridusinvesteeringutes jätkub tänavu Nõmme põhikooli, Kalamaja põhikooli ja Lasnamäele rajatava uue põhikooli projekteerimine. Alustatakse Tallinna Heleni Kooli uue hoone ehitust ning jätkatakse Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehitust ning Tallinna huvikeskuse Kullo uue hoone ehitust. Koos Kullo uue keskuse ehitusega rekonstrueeritakse terviklikult ka Löwenruh park.

Valmivad reaalkooli ja Hiiu kooli hoone renoveerimine ja juurdeehitus.

2026. aastal valmivad Loitsu lasteaed ja lasteaed Kikas. Jätkuvad Lepatriinu lasteaia, Liikuri lasteaia ja lasteaia Päikene ehitustööd, mille valmimine
on kavandatud 2026. aasta lõpuks ja 2027. aasta alguseks. Alustatakse Sitsi Manufaktuuri kvartalisse rajatava uue Manufaktuuri lasteaia ehitustöödega ning
Muhu lasteaia, Pallasti lasteaia, lasteaed Pääsupesa ja lasteaed Kaseke
projekteerimisega.

Tänavu septembrist kaob lasteaiatasu Tallinna elanikele ning sel aastal kulub selleks linnaeelarvest üle kahe miljoni euro; aastane kulu saab linnale olema aga seitse miljonit eurot. Tõstetakse ka õppeaasta alguse toetusi, mis läheb linnale maksma 8,6 miljonit eurot. Kuivõrd järgmisest õppeaastast kallineb koolilõuna, eraldab linn hinnatõusu katmiseks 6,3 miljonit.

Kultuurivaldkonna investeeringutest, mida on kokku veidi alla kaheksa miljoni euro, on suurim Tammsaare muuseumi renoveerimise projekteerimistööde valmimine ja renoveerimisega alustamine.

Muinsuskaitse investeeringutest jätkuvad Toompea tugimüüri korrastamine, linnamüüri ja bastionide renoveerimine ning Pirita kloostri varemete korrastamine. 

Spordi on olulisim objekt tänavu 100-aastaseks saav Kadrioru staadion, mis renoveeritakse täielikult: uuendatakse peaareeni ja -tribüüni, jalgpalliväljakut koos tribüüniga ning teid, platse, piirdeaedu ja muud taristut. Sinna kulub linnal ligi kümme miljonit eurot.

Uuesti alustatakse Lasnamäe olümpiaujula projekteerimist. Lasnamäele Punasele tänavale rajatakse jalgpallihall ning kesklinna Pumptracki väljak.

Sotsiaalvaldkonnas valmib aasta alguses Punasel tänaval uus sotsiaalmajutusüksus koos kodutute päevakeskuse ja supiköögiga. Aasta lõpuks valmib Tallinna erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste keskuse uus hoone
Võidujooksu tänaval raske või sügava intellekti- ja liitpuudega klientidele.

Ringmajanduses valmib Lasnamäele ringmajanduskeskus, kus lisaks jäätmejaamale on parandustöökojad, korduskasutusruum, ringpood, õppeklassid ja ringkohvik.

Tallinnal on plaanis ägedamalt vastu astuda võõrliikidele: senisest enam
nähakse ette vahendeid näiteks Hispaania teeteo ja Sosnovski karuputke tõrjeks.

Linnamaastiku valdkonnas lõppevad Pae pargi teise etapi ehitustööd. Pirita rannas algab rannaala esimese etapi ehk promenaadi ja spordiväljakute projekteerimine. Lõpuks on kavas lõpetada ka Kass Augusti promenaadi ehitamine Kopli tänaval.

Liikuvus: ühistranspordi sõidugraafikuid tihendatakse, trollid tulevad tagasi

Liikuvuse valdkonnas jätkab Tallinn tasuta ühistranspordi pakkumist, mille hind on aasta kohta olnud ligikaudu 120 miljonit eurot. Alles jääb tallinlastele ka tasuta rongisõit pealinna piires.

Ühistranspordis, kus Tallinnal on tänavu plaanis läbi viia liinivõrgu muutmise kolmas etapp, kavatsetakse tõsta liiniveomahtu ja tihendada sõidugraafikuid.

Tänavu peaks Tallinn linnapilti tagasi saama trollid, sest 40 tellitud akutrolli jõuab pealinna ning suve teises pooles peaksid need reisijaid vedama hakkama.

Tee-ehituses läheb edasi Peterburi tee rekonstrueerimise esimene etapp ning Lauteri, Mustjõe ja Värvi tänava rekonstrueerimine.

Projekteerima hakatakse Petrooleumi, Väike-Ameerika ja Luha tänava, Tina ja Vase tänava rekonstrueerimist. Algab Tehnika tänava rattateede ehitus, samas piirkonnas jätkub Endla tänava tunneli ehitus.

Plaanis on alustada Tammsaare tee müraseina rekonstrueerimise projekteerimisega.

Linna tööjõukulud kasvavad

Tallinna linnavõim on lubanud, et linnasüsteemi töötajatel tõstetakse palku. Selleks suurendatakse 1. maist linna asutuste tööjõukulusid keskmiselt 10 protsendi võrra.

Tõstetakse ka kõrgharidusega kultuuritöötajate ja noorsootöötajate töötasu alammäärasid.

Tallinna ametiasutustes töötajate arv kasvab: kui mullu 1. jaanuari seisuga oli ametiasutuste teenistuskohtade arv 1620,9, siis tänavu 1. märtsis seisuga saab see arv olema 1635,8.

"Võrreldes 2025. aasta 1. jaanuari seisuga suureneb 1. märtsiks 2026 koosseis 14,9 teenistuskoha võrra. Kohtade arvu suurenemine on peamiselt seotud linnaosade valitsustesse loodavate teenistuskohtadega," märgitakse eelarve seletuskirjas.

Laenude ja võlakirjade põhiosa tagasimakseteks on Tallinnal tänavu kavandatud 16,1 miljonit eurot ja intressikuludeks 11 miljonit eurot.

Tallinna 2026. aasta eelarve eelnõu seletuskiri: