Raudsepp ütles teisipäeval, et Põhjatähe kooli puhul on tegu kooliga, kus õpib 16 last ja töötab 11 pedagoogi ning selle ehitamine läks linnale maksma 14 miljonit eurot.

"Avatud Kooli asutaja, eraettevõtja, sotsiaaldemokraadist Rasmus Raski ja tema parteikaaslasest ekslinnapea Jevgeni Ossinovski initsieerisid Avatud Kooli munitsipaliseerimise – seni erakooli kulusid ja investeerimisvajadusi hakkas kandma Tallinna linn, st linna maksumaksja. Kooli tarbeks ehitati ka koolimaja aadressil Karjamaa 18. See läks linnale maksma 14 miljonit eurot. Kooli pidi tulema lisaks umbes 400 Avatud Kooli õpilasele veel kuni 270 õpilast.
Ent siis selgus, et Avatud Kool nii avatud polnudki – teisi õpilasi koolimajja lasta ei soovitud – kooli juhiti endiselt kui erakooli," lausus Raudsepp.

Raudsepp selgitas, kuidas arvutused andsid kokku 14 miljonit: "Linn ostis Tallinna Avatud Koolile uue koolimaja maksumusega 3,6 miljonit eurot, tegi seal esialgse remondi ja peab remonti tegema selgi aastal. Pirtsutamise peale ostetud koolimaja maksumus pluss juba tehtud remont pluss remondivajadus on kokku ligi 14 miljonit ehk topelt," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

"Asi on inetu. Mul on kahju õpilastest, õpetajatest, vanematest ja ka Tallinna maksumaksjatest, sest selline olukord ei ole kellelegi suhtes õiglane. Küsimus ei ole inimestes ega nende pühendumuses, vaid poliitilistes otsustes, mis on loonud ebaproportsionaalse kulustruktuuri," märkis Raudsepp.

Raudsepp lisas, et kavatseb veel teisipäeval teha linna sisekontrollile ülesandeks selgitada välja kõik antud olukorrani viinud otsustega seotud asjaolud.

Rask kritiseeris Raudseppa ja Tallinna eelarvet

Sotsiaaldemokraadist linnavolikogu liikmelt Rasmus Raskilt ilmus teisipäeval Delfis arvamuslugu, kus ta kritiseeris Raudseppa ja Tallinna tänavust eelarvet, mille linnavalitsus saatis volikogule ja mille esimene lugemine toimub sel nädalal.

Rask märkis loos, et eelarve, mida avalikkusele esitletud on, on vastand sellele, mida Peeter Raudsepp oma esimestes sõnavõttudes lubas ning et selle sisuks on majanduskasvu pidurdamine.

"22. jaanuaril tutvustab linnapea eelarvet volikogus, seni avaldatud info on järgmine: vähendada investeeringuid 100 miljoni euro võrra, suurendada tegevuskulusid 50 miljoni võrra, sealhulgas tõsta linnaametnike palgafondi 10 protsenti ning katta tekkiv auk 100 miljoni euro suuruse uue laenuga; linna kulud suurenevad kiiremini kui tulud. See ei ole kasvueelarve, see ei ole eelarve, mis paneb Tallinna või veel vähem Eesti majanduse kasvama," märkis Rask.

Rask kritiseeris loos ka investeeringute eelarve vähendamist, öeldes, et see tähendab vähem töökohti, madalamaid palkasid, vähem teenuseid ehk stagnatsiooni.

"Kui erasektoris tuleks uus tegevjuht nõukogu ette plaaniga jätta ära investeeringud, tõsta palkasid ning võtta selle katteks laenu, poleks pikka juttu – ta lastakse priiks. Tallinnas aga on just sellise "mandaadi" võtnud Isamaa erakonna linnapea, keda keegi meist ei valinud," kirjutas Rask.

Rask märkis vastusena Raudsepa postitusele sotsiaalmeedias, et Avatud Kooli munitsipaalkooliks muutmine sai alguse üle-eelmise linnavalitsuse aegu, kui linnapea oli Mihhail Kõlvart ning hariduse abilinnapea Andrei Kante.

"Kokkuvõtlikult – ükski kooli asutaja pole kooli munitsipaliseerimisest tulu teeninud; linnakooliks muutmise otsus sündis koolipidajate eestvedamisel, õpetajate toel ja kogukonna huvides; praegune linnavalitsus viis lõpuni munitsipaliseerimise protsessi, mis oli algatatud eelmise, Mihhail Kõlvarti juhitud linnavalitsuse poolt; Aru/Auna kinnistu omandamine linna poolt oli lõpuks ainsaks lahenduseks, et tagada koolile ruumid õppetööks," kirjutas Rask.

Jevgeni Ossinovski Raudsepa väiteid kommenteerida ei soovinud. Linnapea ametis olles taandas Ossinovski end Avatud Kooli kohta tehtud otsuse tegemisest.

Jašin: Raudsepp esitas kaks valeväidet

Tallinna eelmine hariduse abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) ütles ERR-ile, et Raudsepp esitas vähemalt kaks valeväidet või ei saa Raudsepp hästi aru haridusvaldkonna toimimisest.

Esiteks oli toonase linnavalitsuse algne plaan kolida Karjamaa tänava uude koolihoonesse, kus praegu asub Põhjatähe kool, hoopiski Avatud Kool, ning Auna tänava vanem hoone, kus praegu asub Avatud Kool, jääks asenduspinnaks neile koolidele, mille hoone on parajasti remondis. Sellele plaanile oli Jašini sõnul vastu aga toonane Isamaa abilinnapea Karl Sander Kase ning ettepanek lükati kõrvale.

"Ja nüüd sama erakonna linnapea otsib süüdlasi teisest erakonnast. See ei näe soliidne välja. See on vale väide. Teine vale väide oli see, justkui Avatud Kool on kuidagi negatiivne selles võtmes, et see toimib edasi erakoolina ja ei võtnud vastu piirkonna lapsi. See ei vasta tõele, alates septembrist 2025 on Avatud Kool võtnud kõiki lapsi selle kooli ümbrusest, nii esimesse klassi – seal on kolm paralleeli – kui ka teisest kuni üheksanda klassini. Ma ei tea, miks oli vaja kooli süüdistada, see ei ole üldse ilus linnapea poolt ühe kooli suhtes," lausus Jašin.

See, et Põhjatähe koolis on selle kooli esimesel õppeaastal 16 last, vastab tõele ja see on tõesti murekoht, ütles Jašin. Uued rahvastikuprognoosid näitavad, et Põhja-Tallinna planeeritud rahvastikukasvu sellisel määral ei tule, lisas ta.

"Detsember 2025 tuli värske demograafiline ülevaade Tartu Ülikooli poolt, kuhu on arvestatud värskemaid sünnituskordajaid, mis on madalamad ja mis näitavad väiksemat Põhja-Tallinna kasvu. Seega, et selles uues koolis on nii vähe õpilasi ja seal on mitu uut kooli, tähendab seda, et Põhja-Tallinnasse ei ole vaja lähima viie-kümne aasta jooksul kahte (uut) põhikooli. Seega ma tervitan selle arutelu juurde tagasitulekut," lausus Jašin.

Jašini sõnul ei tähenda aga see, et 14 miljonit oleks maha visatud, vaid et Tallinnal on olemas kool, mida saab vajaduse järgi kasutada. Näiteks on Põhjatähe kooli lähedal asuv Kalamaja põhikool minemas remonti ning seega saab Põhjatähe kooli kasutada asenduspinnana ning sellega säästab linn miljoneid eurosid, mis praegu kuluvad näiteks Harju tänaval asuva hoone rentimiseks reaalkooli remondi ja juurdeehitise valmimiseni, lausus ta.

"Selles plaanis oli see Auna tänava (Avatud Kooli hoone – toim.) ost igal juhul mõistlik, sest et igal juhul Tallinna linnal on vaja asenduspindu kesklinnas ja Põhja-Tallinnas," ütles Jašin.

Avatud Kooli juht: meie kooli ei juhita erakoolilikult

Avatud Kooli juht Sandra Järv ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et Tallinna Avatud Kooli ei juhita "erakoolilikult" ning et alati ollakse olnud avatud piirkonna lastele ja peredele.

"2025/26. õppeaastal alustanud 1. klassi õpilased tulid Avatud Kooli kui piirkonnakooli ning Tallinna haridusameti määramise kaudu. Oluline aga on, et käesoleval õppeaastal oli Põhja-Tallinnas koolikohti rohkem kui 1. klassi astujaid ning sellest tulenevalt oli meil võimalus piirkonna lastest vabaks jäänud seitse kohta anda järjekorra alusel teiste Tallinna piirkondade lastele. See on tavapärane ja läbipaistev viis vabu kohti täita," lausus Järv.

Järv lisas, et lisaks 1. klassi õpilastele on sel õppeaastal Avatud Kooli kogukonnaga liitunud 24 perekonda 2.-9. klassi vabadele kohtadele. "Ka nendest peredest on enam kui pooled meieni jõudnud haridusameti kaudu ning elavad Põhja-Tallinna piirkonnast," ütles ta.

Järv märkis, et Avatud Kooli ja Tallinna Põhjatähe põhikooli asutamislood ning õpilaste arv ei ole omavahel seotud.