"Me oleme tõesti kollektiivselt omavahel arutanud seda, et see ei tule meil sügisel nii, nagu põhikiri seda ette näeb, vaid varem. Ja viimati need arutelud kollektiivselt käisid kevade ümber. Kas see on märts, aprill või mai, oligi viimane arutelu. See ajastuse otsimise moment. Aga kõik saavad aru, et see on osa sellest restardist. Et kui üldse võtta need sammud ette, et olukorda parandada või muuta, siis see on kindlasti üks selline samm ja see on seotud selle kevadega," ütles Eesti 200 juhatuse liige Aleksei Jašin.

Samuti juhatusse kuuluv erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et juhtkonna valimised tuleks varasemaks tuua põhjusel, et uus juhatus saaks piisavalt pika aja jooksul valmistada erakonda ette 2027. aasta riigikogu valimisteks. "Juhul kui valimised teha alles sügisel, siis tekitab see pigem segaduse ja lünga valimiste kontekstis. Arvan, et üldkogu võiks toimuda kevadkuude jooksul, kindlasti enne suve algust," ütles Uibo.

"Mis puudutab erakonna esimehe võimalikku vahetust, siis ma arvan, et erakonna madala toetuse põhjus ei ole täna esimehe isikus. Pigem peame suutma valijatele selgitada miks Eesti 200 on vaja, mille eest see erakond seisab, mille eest Eesti inimesi kaitseb ja milliste ideedega ta Eesti elu edendab," märkis Uibo.

Erakonna ülimadal toetus seotud geopoliitikaga

Uibo tõi Eesti 200 ülimadala, 1,4-protsendilise toetuse juures paralleeli geopoliitilise olukorraga. "Suurimaks mõjutajaks loetakse geopoliitilist olukorda ehk Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja USA trumpismi võidukäiku. See pettumus kandub edasi tänastele riigijuhtidele ja populism, mis lubab lihtsaid ja kiireid lahendusi, pöörab inimeste pettumuse oma kasuks," sõnas Uibo.

Uibo sõnul saab erakonna jaoks järgneva aasta jooksul eksistentsiaalseks ülesandeks tutvustada valijatele väärtuskonflikti, mida 2027. aasta riigikogu valimised kaasa toovad.

"Kas meile on oluline liberaalse demokraatia, isikuvabaduste ja õigusriigi jätkuv eksisteerimine, või me hakkame siin kompromisse tegema – selles on küsimus. Kui hakkame samuti "kõva kätt" otsima ja püüame leida lahendust pettumusele sealtkaudu, siis see on äärmiselt ohtlik tee. Ja meil pole vaja "toppida" seda väärtuskonflikti inimeste peadesse, nagu kirjutas Eesti Ekspress, sest see tegelikult on seal ammu olemas," rääkis Uibo.

Juhatusse mittekuuluv siseminister Igor Taro peab üldkogu nihutamist mõistlikuks.

"Ausalt öeldes mina ei ole seda eriti arutanud. See on rohkem erakonna juhatuse küsimus. Kuna ma juhatusse ei kuulu, siis ei ole saanud sellele teemale mõelda. Nii palju on muud tööd ministrina. Aga teoreetiliselt jah. Mingil määral on see mõistlik. Sest sügisel peavad asjad juba jooksma, kui keegi tahab valimistele minna," ütles Taro.

Kahtlevamal positsioonil oli riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, kes samuti juhatusse ei kuulu.

"Tuleb teha võimalikult mõistlikke otsuseid sel aastal, sest see on ju valimiseelne aasta. Mina ei oska öelda hetkel, kumba pidi parem on. Arutame omavahel. Nii et siis, kui volikogu peaks tulema kokku 1. veebruaril, siis see võib olla üks arutlusteema, ma kujutan ette," kommenteeris Stoicescu.

Küsimus esimehe valimisest

Erakonna esimees Kristina Kallas ütles, et peab üldkogu toimumise aja muutmist mõistlikuks.

"Me ei ole seda veel otsustanud. See põhjus seisneb riigikogu valimisteks ettevalmistumise ajas, et kui teha seda sügisel, siis jääb uuel juhatusel lihtsalt liiga lühikeseks aeg, sest suur osa tööst tehakse juba enne sügist ära, nimekirjade,
kampaania planeerimise ja kõige sellega. Poole pealt hobuseid ei vahetata. See peab olema see juhatus, kes ka riigikogu valimisi ette valmistab. See on põhjus, miks oleks mõistlik see tuua kevadesse," sõnas Kallas.

Kallase sõnul ei ole esimehe valimisi erakond üldse arutanudki. "Me oleme rääkinud praegu juhatuse valimisest. Need ei käi ju koos," ütles Kallas.

Kallas oma seisukohta selle kohta, kas ta toetaks ka esimehe valimise kevadesse toomist, ei soovinud välja öelda. "See ei ole teema praegu. Te küsite seisukohta teema kohta, mida pole arutatud. Küll me erakonnas sees asju arutame. Praegu on arutelu all see, et meil on vaja juhatust, kes viib erakonna valimistele ja kui see praeguse juhatuse mandaat keset seda protsessi lõppeb, siis ei ole see lihtsalt mõistlik," ütles Kallas.

Toomas Uibo ütles, et kuigi tavapäraselt on ikkagi nii esimehe kui ka juhatuse valimine toimunud koos, peab ta oluliseks, et siin erakond kollektiivse otsuse langetaks. Tema sõnul on selles küsimuses erakonnas erinevaid arvamusi.

Kollektiivsest otsusest rääkis ka Aleksei Jašin, kelle sõnul on arutatud üldkogu toimumise aja muutmist, aga mitte veel päevakorda. Samas oli ta arvamusel, et Kristina Kallasel kindlasti on soov viia erakond ka järgmistele valimistele. "See, et tema toetus on peaministri uuringus vaatamata erakonna kehvale reitingule viis protsenti, siis ma usun, et tema seis on ühiskonnas täiesti okei," ütles Jašin.