Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 20.29:

- Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama;

- Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega;

- Uuring: Venemaa ja Ukraina on sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit;

- Sikorski kutsus Muski üles piirama Venemaa juurdepääsu Starlinkile;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 690 sõdurit.

Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega

Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva raketi- ja droonirünnaku Ukraina mitmetele piirkondadele, sealhulgas Kiievi linnale ja selle lähiümbrusele.

Väljaande Kyiv Independent ajakirjanike teatel kuuldi pealinnas plahvatusi kohaliku aja järgi kella 1.26 paiku. Kohalikud võimud kinnitasid, et Vene droonide tõrjumiseks käivitati õhutõrjesüsteemid.

Teatati droonirusude kukkumisest Holosiivski linnaosas, kus said kahjustada ühe elumaja aknad ning süttis kõrghoone katus.

Varem teatasid Ukraina õhujõud, et droonid lähenevad Kiievile idast, ning ametnikud kutsusid elanikke üles varjuma.

Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnõk andis teada, et pealinna piiril asuvas Bilohorodka külas hukkusid mees ja naine. Kiirabi osutas kohapeal abi veel mitmele inimesele, kuid haiglaravi nad ei vajanud.

Hiljem öösel hoiatasid õhujõud rakettide eest, mis liikusid eri linnade, sealhulgas Krõvõi Rihi ja Mõkolajivi suunas. Samuti märgati droone lähenemas Odessale. Nendes piirkondades toimunud võimalike purustuste või ohvrite kohta info veel puudub.

Enamikus piirkondades lõppes õhuhäire kella 3.30 paiku.

Öine rünnak järgnes kahele ohvriterohkele löögile Odessas ja Harkivis, kus hukkus vähemalt kaheksa inimest ja kümned said vigastada.

Venemaa droonirünnakus reisi-rongile Harkivi oblastis hukkus viis inimest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles sotsiaalmeedia, et droonirünnakut tsiviilrongile käsitletakse igas riigis terroriaktina. Rünnaku alla jäänud rongis viibis ligi 300 inimest. Venemaa jätkas ka täna õhurünnakuid droonide ja ühe raketiga. Mitmel pool riigis on endiselt ulatuslikud elektrikatkestused ja majad on jäänud pakaselisel ajal kütteta

Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama

Partisaniliikumine Ateš teatas, et saboteeris Venemaal Udmurdi Vabariigis elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.

Ateši agent kahjustas Udmurdi Vabariigi pealinna Iževski põhjaservas asuva alajaama seadmeid. Sellele järgnenud elektrikatkestus jättis osaliselt vooluta metallurgiatehase BUMMAŠ.

Tegemist on Venemaa sõjatööstuskompleksi kuuluva ettevõttega, mis toodab nii kahese kasutusega kaupu kui ka teras- ja metalldetaile, mida kasutatakse relvastuse ja rasketehnika valmistamiseks Venemaa agressioonis Ukraina vastu.

Väljaanne Kyiv Independent ei ole saanud esitatud väiteid sõltumatult kinnitada. Samuti pole veel selge tekitatud kahju ulatus ega voolukatkestuse tõsidus.

Ateši liikumine korraldab regulaarselt diversiooniakte Venemaa territooriumil ja Ukraina okupeeritud aladel.

Viimase aasta jooksul on Ateši agendid teatanud raudteesõlmede, veduri ja ühe õhutõrjetehase saboteerimisest. Hiljuti on rühmituse sihikul olnud just alajaamad, mis varustavad elektriga Venemaa sõjamasina võtmekomponente.

Kuigi Ukraina-meelsed partisanid on varem tegutsenud peamiselt piirialade lähedal, on seekordne rünnak märkimisväärne asukoha tõttu – Udmurdi Vabariik asub piirist enam kui 1300 kilomeetri kaugusel.

Uuring: Venemaa ja Ukraina on sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit

Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu on mõlemal poolel kokku saanud surma, haavata või jäänud teadmata kadunuks umbes 1,8 miljonit sõjaväelast, selgus teisipäeval USA mõttekoja avaldatud uuringust.

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel on suurema osa kaotustest kandnud Vene väed, kelle kaotused on hinnanguliselt 1,2 miljonit, neist kuni 325 000 hukkunutena.

"Ükski suurriik ei ole pärast teist maailmasõda üheski sõjas kandnud ligilähedaseltki nii suuri kaotusi," teatas CSIS, märkides, et Vene väed edenevad lahinguväljal märkimisväärselt aeglaselt.

Mõttekoja andmetel on ka Ukraina väed kandnud suuri kaotusi – 2022. aasta veebruarist kuni 2025. aasta detsembrini 500 000 kuni 600 000 võitlejat, neist 100 000 kuni 140 000 hukkunutena.

"Venemaa ja Ukraina kaotused kokku võivad ulatuda 1,8 miljonini ning 2026. aasta kevadeks jõuda kahe miljonini," märkis CSIS.

2025. aasta veebruaris ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski ühele USA telekanalile, et tema riik on alates 2022. aastast kaotanud ligi 46 000 sõjaväelast – arv, mida analüütikud peavad tegelikust väiksemaks –, samas kui veel kümned tuhanded on jäänud teadmata kadunuks või vangi langenud.

BBC venekeelne teenistus ja väljaanne Mediazona, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele andmetele, näiteks surmateadetele, on nelja sõja-aasta jooksul tuvastanud üle 163 000 hukkunud Vene sõjaväelase, mööndes samal ajal, et tegelik arv on tõenäoliselt suurem.

Sõda on nõudnud ränka lõivu ka tsiviilelanike seas ning ÜRO vaatlejad registreerisid 2025. aastal Ukrainas rohkem tsiviilelanike surmajuhtumeid kui ühelgi teisel aastal, välja arvatud 2022. aastal.

2025. aastal hukkus üle 2500 tsiviilelaniku ja sai haavata üle 12 000, teatas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, märkides, et ÜRO on alates 2022. aastast kinnitanud ligi 15 000 tsiviilelaniku surma, kuid koguarv on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem.

Sikorski kutsus Muski üles piirama Venemaa juurdepääsu Starlinkile

Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus teisipäeval USA tehnikamagnaati Elon Muski üles piirama Vene sõjaväe ligipääsu tema Starlinki satelliitidele, mida ekspertide sõnul kasutatakse Moskva sõjas Ukraina vastu.

Sikorski, kes on ka Poola asepeaminister, tegi avalduse pärast seda, kui USA-s asuv Sõjauuringute Instituut (ISW) teatas, et Vene armee kasutab Starlinki satelliite oma droonirünnakute suunamiseks sügavale Ukraina tagalasse.

"Kuule, suur mees, @elonmusk, miks sa ei takista venelastel Starlinki kasutamast Ukraina linnade sihtimiseks. Sõjakuritegude pealt raha teenimine võib kahjustada sinu brändi," ütles Sikorski Muski sotsiaalmeediaplatvormil X.

Musk eitas 2024. aastal, et Starlinki terminale oleks Venemaale müüdud. Ukraina luureteenistuste andmetel on Vene armee hankinud terminalid kolmandate riikide kaudu, mitte ametliku lepingu alusel Muskiga.

ISW teatas, et Vene väed kasutavad üha enam Starlinki satelliitsüsteeme, et laiendada ründedroonide BM-35 tegevusraadiust ja korraldada keskmise ulatusega lööke Ukraina tagalasse.

Instituut teatas, et Starlinkiga varustatud BM-35 droonide väidetav 500-kilomeetrine lennuulatus paigutab suurema osa Ukrainast, kogu Moldova ning osa Poolast, Rumeeniast ja Leedust nende droonide tegevusraadiusesse, kui need lastakse välja Venemaalt või okupeeritud Ukrainast.

Ka Ukraina armee kasutab Starlinki laialdaselt sidepidamiseks, seega oleks teenuse täielik katkestamine piirkonnas problemaatiline.

Venemaa on viimastel kuudel intensiivistanud oma igapäevaseid droonirünnakuid nii Ukraina rindevägede kui ka riigi elektrijaamade ja transporditaristu vastu.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 690 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 236 570 (võrdlus eelmise päevaga +690);

- tankid 11 609 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 958 (+4);

- suurtükisüsteemid 36 713 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1629 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1286 (+0);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 117 724 (+1012);

- tiibraketid 4205 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 102 (+77);

- eritehnika 4053 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.