Eesti ja Venemaa piiriesinduste kohtumine kestis reedel 10 tundi ja oodatud tulemust ei saavutatud.

Eesti piiriesindaja Andris Viltsini sõnul ootas Eesti pool seda, et Venemaa tunnistaks ebaseaduslikku piiriületust Vasknarva muulil.

"Paraku me tuleme tagasi tulemusega, et Vene pool seda ei teinud. Mitte et me oleks tegelikkuses väga lootnud seda, et nad seda tunnistavad. Paraku siiani kogu nende tegevuse muster ja ka eelnevad intsidendid viitavad sellele, et nad seda ei tee, aga kunagi ei või teada. Meie lootus on, et naaber hakkab koostööd tegema ja tunnistab ka oma vigu," ütles Eesti piiriesindaja Andris Viltsin

Möödunud aasta 17. detsembril sisenesid kolm Venemaa piirivalvurit Narva jõel Vasknarva muulil Eesti territooriumile. Viltsin märkis, et selle intsidendi teemal Vene poolega rohkem kohtumisi ei tule.

"Antud küsimuses kindlasti mitte. Ma ei näe nagu seda vajadust ja me oleme selle seisukohal, et meie tasemel on see küsimus ammendunud. Pooled ühisele seisukohale ei jõudnud. Me loeme selle lõppenuks," lausus Viltsin.

Viltsin sõnul  jätkub nii Vasknarva lõigu kui ka ülejäänud piiri valvamine senistel alustel.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et intsidendid Venemaa piiril on muutunud sagedasteks.

"Selliseid pidevaid provokatsioone, selliseid survekohti näiteks nagu see Saatse saabas – me oleme seda näinud. Meie asi on hoida liitlased informeeritud. Meie teame, kust piir läheb ja samamoodi teab seda NATO. Oleme hästi rahulikud ja meil on palju vahendeid, millega venelasi survestada," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul ei ole valitsus seni näinud otsest julgeolekuohtu, mis nõuaks piiri sulgemist, kuid see on üks võimalikest survemeetmetest.

"See on tõepoolest üks nendest sammudest, kus survestada ka enda poolt. Valmisolek piiri sulgemiseks on mõne tunni jooksul, kui me niimoodi otsustame," ütles Tsahkna.

Tema sõnul kaalub Eesti, kas vastuseks kasutada üksikute piiripunktide sulgemist või rakendada laiemat survet. Praeguseks ei ole valitsus konkreetseid vastumeetmeid veel otsustanud.