Jaanuari kaugküttearved tulevad aastases võrdluses poole suuremad
Külm jaanuar ei tee muret ainult elektriküttega majaomanikele. Kaugküttearved, mis järgmisest nädalast postkasti laekuvad, on nii detsembri kui ka eelmise aasta jaanuariga võrreldes umbes poole võrra suuremad.
Meeliku tänava korteriühistu elanikud jaanuari küttearveid veel saanud ei ole, kuid juhatusel on ülevaade olemas. Detsembriga võrreldes tuleb toasooja eest maksta märgatavalt rohkem.
"Umbes 45 protsenti kõrgem. Kui eelmine kuu oli kolme maja peale arve 16 000 – küttearve Utilitase poolt – siis see kuu vaatasin, oli 25 000 kopikatega," ütles korteriühistu juhatuse liige Alex Roost.
Aastases võrdluses on Roosti sõnul küttearved umbes 50 protsenti kõrgemad. Sama kinnitavad suuremad kaugküttefirmad Gren ja Utilitas, viidates oluliselt külmemale talvele, mis on tarbimismahtu suurendanud.
"Kümne aasta keskmine temperatuur on -3,3 kraadi, siis selle aasta jaanuari keskmine temperatuur oli -9,2 mis tähendab et soojuse müügimahud olidki kuskil 50 protsenti suuremad. Ja kui ma vaatasin enda kortermaja arvet, siis ka see oli kuskil 40 protsenti suurem kui detsembris, aga samas natuke väiksem kui 2024. aasta jaanuaris," lausus Gren Eesti äride juht Margo Külaots.
"Koguste mõttes 2024. aastaga väga sarnane, mõne protsendi ulatuses kõikumine. 2023 ja 2025 oli kahtlemata soe ja (sellega võrreldes) mõnikümmend protsenti on kogused suuremad. Aga meie laiuskraadil ei ole see midagi erakorralist, see on mõneaastase keskmisest õige pisut ainult külmem," ütles Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt.
Külaotsa sõnul ei ole kliendid kaugküttehindade üle kurtnud, kuna teised toasooja variandid on veel kallimad.
"Kliendid võrdlevad ka alternatiividega. Ja ma vaatan ise, et näiteks elektri hind oli soojuse hinnast jaanuaris 3,6 korda kõrgem, see tähendab, et peamised alternatiivid, nagu soojuspumbad, gaasiga kütmine, olid väga-väga kallid jaanuaris," lausus Külaots.
Meeliku ühistu üsna uued kortermajad annavad sooja erinevate küttelahendustega. Kokkuvõttes on praegu odavam see variant, mis kütab vaid kaugkütte pealt.
"Nendes majades, kus on soojustagastusega ventilatsioon, seal külmade ilmadega aitab ventilatsioonil korrektselt toimida elektriline kalorifeer. Ehk osa selles küttearvest peitubki elektriarves. Nii et kui näiteks vanemas majas on küttearve 100 eurot, aga uuemas majas on 70 eurot, siis vaadake palun rida "elekter", seal paistab vastu vanema majaga võrreldes umbes kahekordne elektrivahe," rääkis Roost.
Küttearvete vähendamiseks soovitavad kaugküttefirmad korterelamud soojustada. Ühistu sõnul saab sellega arved madalamaks, aga mitte lõpmatult.
"Soojustamise teine külg on ventilatsioon ehk kui sa kõik ilusti soojustad, teed sellest korterist ilusa kinnise vaakumis ruumi, siis hakkab tekkima hallitus, niiskus ja nii edasi. Seda peab ventileerima, sellega kaasnevad omad kulud, nii et selline ring," lausus Roost.
Toimetaja: Marko Tooming











