Ehkki maailmas on tuumariike juba üksjagu, on USA ja Venemaa neist arsenali poolest seni suurimad. START-leppe lõpp tähendab, et esmakordselt sel sajandil puudub kahe suurima tuumaarsenali üle nüüd vähegi arvestatav kontrollmehhanism.

Just START-lepe oli tuumarelvastuskontrolli nurgakivi, millega seati piirid tuumarelvastumisele ning ka vahendid nende piiride tõhusaks valvamiseks. Loomulikult poleks oma tuumarelvavarude järsk suurendamine kummalegi suurriigile võimatu olnud, ent seda poleks saanud teha salaja ning see oleks kaasa toonud sellise ulatusega rahvusvahelise skandaali, et oma iseteadvusest hoolimata poleks kumbki riik seda ilmselt üritanud. Nüüd on see kõik möödas ja nii Venemaa, kui USA saavad oma tuumarelvavarusid süümepiinadeta suurendada, kui vaid tahavad.

USA president Donald Trump on küll öelnud, et tahab tingimata uut tuumarelvastuse kontrollilepet, ent sedakorda peaks selle üks osaline tingimata olema ka Hiina. Seda seisukohta on väljendanud teisedki USA valitsustegelased ja diplomaadid.

"Hiina relvastumine ei paista läbi ega allu ühelegi relvastuskontrolli piiranguile. See on probleemi tuum ja sümboliseerib muutusi ülemaailmses ja strateegilises keskkonnas viimase 15 aasta jooksul. Praegu seisab USA silmitsi mitme tuumajõu ohuga. Lühidalt, kahepoolne lepe ainult ühe tuumajõuga on 2026. aastal ja edaspidi lihtsalt mõttetu," lausus USA aseminister relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku alal Thomas G. Dinanno.

Venemaa pakkus USA-le ise lepingu pikendamist aasta võrra, millest USA aga ära ütles. Praegu on Venemaa avaldused uue leppe osas hägusad, midagi väga konkreetset nad välja pakkunud ei ole.

"Meie positsiooni kirjeldatakse üksikasjaliselt eriavalduses, mille meie ministeerium välja andis. Me liigume edasi sel alusel, et põhimõtteliselt on Venemaa valmis mistahes arenguks. Muidugi eelistame me dialoogi ja ootame, et näha, kui valmis USA on selleks samaks," sõnas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Lepet arutasid Trump ja Putin ka mullusel kohtumisel Alaskal, kuid ei jõudnud kuhugi välja. ÜRO tajub olukorda hirmuäratavana, kuid mitte päris apokalüptilisena.

"Kümnete aastate jooksul saavutatud edu hävitamine ei saanud tulla halvemal ajal – tuumarelva kasutamise oht on suurim viimaste aastakümnete jooksul. Kuid isegi selles ebakindlas olukorras peame otsima lootust. See on võimalus alustada uuesti ja luua kiiresti muutuvale olukorrale sobiv relvastuskontrolli kord. Tervitan asjaolu, et mõlema riigi presidendid on selgelt väljendanud, et nad mõistavad tuumarelvade võidurelvastumise destabiliseerivat mõju ja vajadust vältida tagasipöördumist kontrollimatu tuumarelvade leviku maailma," ütles ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric.

USA mure Hiina pärast on arusaadav. Hiina tahab oma tuumavaramut otsustavalt laiendada ning jõuda praeguselt 600 tuumalõhkepealt rohkem kui tuhandeni 2030. aastaks. Poliitikavaatlejad ja julgeolekueksperdid kogu maailmas aga ei saa aru, kuidas aitab Hiinat pidurdada see, kui USA ja Venemaa endalt viimasedki piirangud maha võtavad. Uue lepingu läbirääkimiseks võib kuluda aastaid ning vahepealsel ajal on kõik võimalik.