Kuna ebakindlus USA sõjalise toetuse osas Euroopale kasvab, on Euroopa liidrid hakanud arutama, kuidas lahendada mandri usaldusväärse heidutusvõime puudumist.

Eelmisel nädalal ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas Soome ajalehele Helsingin Sanomat, et tuleks algatada arutelu Euroopa oma tuumaheidutuse arendamise üle.

Prantsusmaa ja Suurbritannia on praegu ainsad Euroopa riigid, kellel on tuumaarsenal.

AFP-le antud kommentaaris rõhutas Soome kaitseminister Antti Häkkänen, et USA on jätkuvalt pühendunud tuumaheidutuse säilitamisele NATO-s.

"Me oleme täiesti kindlad, et USA on täielikult pühendunud NATO tuumaheidutusele," ütles ta, lisades, et Euroopa riigid võtavad juhtrolli tavakaitse valdkonnas.

Samas tervitas Häkkänen arutelu tugevama Euroopa tuumaheidutuse üle.

"Kui Euroopa hakkab rohkem investeerima Prantsusmaa või Suurbritannia tuumaheidutusse, on see ainult hea," ütles Häkkänen, kuid rõhutas, et Euroopa ei suuda veel USA võimekusele vastata.

"Kui rääkida USA tuumaheidutuse kompenseerimisest, siis see ei ole praegusel hetkel realistlik," lisas Häkkänen.

Eelmisel nädalal aegus viimane veel kehtinud USA-Vene relvastuskontrollileping Uus START, mis piiras USA ja Venemaa tuumalõhkepeade arvu 1550-ni riigi kohta.

Lepingu aegumine tähistab suurte kahepoolsete tuumadesarmeerimise kokkulepete lõppu ja potentsiaalset nihet lõdvema tuumakorra suunas, mida kujundab oluliselt ümber Hiina kasvav diplomaatiline ja tehnoloogiline võimekus.

Ka NATO peasekretär Mark Rutte hoiatas jaanuari lõpus keset Gröönimaa ümber lahvatanud pingeid, et Euroopa ei saa end ilma USA-ta kaitsta.

"Kui keegi siin jälle arvab, et Euroopa Liit või Euroopa tervikuna suudab end kaitsta ilma USA-ta – unistage edasi. Te ei suuda," ütles Rutte.