Riigikogu liikmed uurisid, kas Estonia juurdeehituse plaan on seiskunud

Riigikogu liikmed pärisid kultuuriminister Heidy Purgalt aru, kui kaugele on jõutud Estonia juurdeehituse küsimustega ning kas selle planeerimine ja projekteerimine on sisuliselt seiskunud. Kultuuriministeeriumi kinnitusel asjaga siiski tegeldakse.
Sellel nädalal esitas osa riigikogu saadikuid Heidy Purgale arupärimise, milles tõid välja, et praeguseks ei ole ei avalikkusel ega ka riigikogul selgust, kas rahvusooperi juurdeehituse projektiga üldse liigutakse edasi või on see takerdunud muinsuskaitseliste ja UNESCO maailmapärandiga seotud küsimuste taha.
Arupärimise autorid tõid välja, et riigikogu on Estonia juurdeehituse osas korduvalt selget poliitilist tahet väljendanud ning 2021. aastal selle ka riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja kinnitanud.
2024. aastal võttis riigikogu vastu otsuse teha valitsusele ettepanek leida lahendus Estonia juurdeehituse rajamiseks ja mullu mais kutsus kultuuriministeerium kokku töögrupi, et see jõuaks muinsuskaitse ja linnaruumi vajadusi arvestatava juurdeehituse arhitektuurikonkursini.
Töögrupi esimene ülesanne pidi olema koostada arhitektuurikonkursi ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste lähteülesanne.
Sellest teatas kultuuriministeerium eelmise aasta mais pressiteate vahendusel, kuid arupärijate sõnul ei leidu ministeeriumi dokumendiregistris avalikku viidet, kes töögruppi kuuluvad, kuidas selle töö on korraldatud ning pole ka protokolle ega infot töö tulemuste kohta.
Seetõttu palusid pöördujad Purgalt aru, kas rahvusooperi juurdeehituse planeerimine ja projekteerimine on sisuliselt seiskunud ega liigu järgmisesse etappi edasi ning kui see nii ei ole, siis millised konkreetsed menetlused on reaalselt praegu käimas, mis võimaldavad arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseni jõuda.
Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu ütles ERR-ile, et nemad on pakkunud Estonia arendusega seotud lahenduste leidmisel oma tuge.
"Kokku kutsuti töögrupp, kuhu olid kaasatud rahvusooperi Estonia, kultuuriministeeriumi, Tallinna linna, Eesti arhitektide liidu ja muinsuskaitseameti esindajad," lausus Piipuu. "Töögrupi eesmärk oli liikuda edasi arhitektuurikonkursi ettevalmistamisega, mille aluseks töötati välja ruumiprogrammi hange. Kui detailplaneeringu eritingimused ja ruumiprogrammi analüüs on valminud, saab alustada arhitektuurikonkursi korraldamisega."
Töögrupi liikmed on Ott Maaten ja Taivo Pahmann Estoniast, Merilin Piipuu, Reesi Sild ja Johanna Jõekalda kultuuriministeeriumist, Aet Ader ja Kaur Stöör arhitektide liidust, Raido Roop ja Andro Mänd Tallinna linna poolt, Tõnis Arjus maa- ja ruumiametist ning Anita Staub ja Kaarel Truu muinsuskaitseametist.
Hankega tellitava analüüsi tulemuseks Piipuu sõnul ooperiteatri uut ja vana osa ühe tervikuna käsitlevad ruumiprogrammid ja mahulised ettepanekud ning analüüs eri stsenaariumitega kaasnevatest plussidest ja miinustest.
Piipuu tõi välja, et analüüsis lähtutakse kolmest võimalikust stsenaariumist: esimese puhul tehakse juurdeehitus olemasoleva saali ümberehitamise ja lava laiendamise teel vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, teise stsenaariumi puhul tuleks juurdeehitus uue saali ja lavaga Uue Turu platsi poolsel hooneküljel, kolmandaks võimaluseks on aga maa-aluse ühendusega juurdeehitus uue saali ja lavaga eraldiseisvas hoonemahus Teatri väljakul.
"Praeguseks on töögrupp oma ettepanekud esitanud ning andnud sisendi hankedokumentidesse. Hanke välja kuulutamise otsustab rahvusooper Estonia," sõnas Piipuu.
Seda, kas ICOMOS-i hinnangut käistletakse riigile õiguslikult siduva piiranguna või nõuandena, kultuuriministeeriumi kantsler ei kommenteerinud, kuid rõhutas, et kõigis protsessi etappides peab pidama UNESCO-ga pidevat dialoogi ning oluline on tagada, et seda tehtaks järjepidevalt.
Riigikogu liikmed küsisid arupärimises ka seda, kas peamine põhjus, miks seni pole arhitektuurikonkursini jõutud, on muinsuskaitselised piirangud, millised on kultuuriministeeriumi plaanid nende piirangute ületamiseks ja kas Tallinna linna kui Estonia kõrvalkinnistu omanikuga on alustatud läbirääkimisi, et kinnistuid saaks omandada või vahetada.
Samuti tahtsid arupärimise autorid teada, miks ei leidu töögrupi kohta kultuuriministeeriumi dokumendiregistris infot.
Heidy Purgal on aega kõigile neile küsimustele vastamiseks kuni 23. märtsini.
Arupärimisele kirjutasid alla riigikogu sotsiaaldemokraatidest liikmed Ester Karuse, Andre Hanimägi, Riina Sikkut, Reili Rand, Anti Allas, Helmen Kütt, Jaak Aab, Tanel Kiik ja Heljo Pikhof, parteitu Enn Eesmaa ning Helle-Moonika Helme EKRE-st.
Toimetaja: Karin Koppel










