Mullu langes kelmuste ohvriks teadaolevalt 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. Enim kelmitati raha välja petukõnede ja investeerimispettustega. Nüüd plaanib rahandusministeerium seadusemuudatust, mis annaks pankadele õiguse omaalgatuslikult pettuse tunnustega makseid peatada ning neist teavitada nii politseid, riigi infosüsteemide ametit kui ka teisi panku.

"Kui pank tuvastab kahtlase tehingu, ülekande, siis on tal õigus sellele stopp peale panna. Et inimene küll oma PIN2-ga oma ülekande kinnitab, aga panga hinnangul, erinevaid asjaolusid arvesse võttes, on kas inimest kuidagi ära kasutatud või ta ise ei kasuta üldse neid autentimisvahendeid. Siis makse peatatakse ja inimesega võetakse ühendust, et välja selgitada, milles asi. See peaks andma inimesele korra hingetõmbehetke, et mõelda, kas see on päriselt see asi, mida ta teha tahab. Ja kui ta siis suudab panka veenda, et jah, see on tema, kes seda ülekannet teha tahab, siis tehakse ülekanne lõpuni," nentis rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Sama plaan on ka Euroopa Liidus, kus alates 2028. aastast muutub kahtlaste maksete kinnipidamine kohustuslikuks. Eesti 1. juuliks plaanitud seadusemuudatus võib seega kaasa tuua vaidlusi Brüsseliga.

"Jah, siin võib argumenteerida, kas tohib seda teha või ei tohi. Meie esmane analüüs ütleb, et me ei lähe väga vastuollu Euroopa kehtivate reeglitega. Kui Euroopa Liit arvab, et läheme, eks me siis vaidleme," ütles Liivamägi.

Pangad peavad seadusemuudatust väga vajalikuks, sest see teeb pettuste tõkestamise oluliselt lihtsamaks. Pankade sõnul hakatakse ülekandeid kinni pidama vaid pettuse kahtluste korral.

"Täiesti arusaadav, et on inimesi, kes on mures, ja seetõttu teeksime seda ainult juhtudel, kus meil juba on pettuse kahtlus. Selle võrra me hoolitseme alati ise isikute privaatsuse eest ja rakendame neid meetmeid ainult siis, kui neid on tarvilik," sõnas pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma.

"Näiteks juhtumid, kus raha hakkab kiiresti liikuma väga suurtes summades välismaale, mida varasemalt see eraisik ei ole kunagi saatnudki, ja siis selgub, et keegi on selle konto üle võtnud. Või juhtumid, kus inimene hakkab investeerima platvormidele, kus on suur kahtlus, et seda raha inimene kunagi enam ei näe," tõdes Horma.

Aprillist alustab politseis tööd kelmuste ennetamise ja lahendamise keskus, mis selle juhi Jaagup Toompuu sõnul keskendub ennekõike rahvusvahelisele koostööle.

"Selleks, et seda uurida, me ei tee koostööd ainult selle riigiga, kust need kõned tulevad, vaid kui me hakkame liikuma näiteks mööda kannatanutelt ära võetud raha, siis on vaja koostööd teha kõikide riikidega, kust see raha läbi hüppab," selgitas Toompuu.

Kuigi raha liigub väga kiiresti Eestist välja, on Toompuu sõnul selle jälitamine väga oluline, sest nii on võimalik sihikule võtta kelmusi korraldavaid kuritegelikke gruppe.

"Gruppe on kindlasti rohkem kui üks. Kas neid on 10 või 100, ma täna ei ütle, aga vaadates seda massi inimesi ja kõnede mahtu, mis on suurenenud võrreldes eelmise ja üleeelmise aastaga, siis seal on neid grupeeringuid mitmeid," lisas Toompuu.

Toompuu sõnul on telefonikelmuste mastaap juba nii suur, et oma tulususelt ületab see kuritegelikus maailmas narkokaubandust.