Haridusministeerium uuendas äsja juhendit, mis kirjeldab rahastamispõhimõtteid koolides. Juhend selgitab, et õppetööks vajalikud vahendid peab soetama õppeasutus. Randvere koolis kerkis seepeale küsimus, kus jookseb piir õpilase isiklike töövahendite ja õppetööks vajalike tarvikute vahel.

"Küsimusi tekitavad näiteks uisud, kui on vaja uisutama minna. Küsimust tekitab ka mõningal määral, kui palju näiteks joonistustarbeid ja vahendeid me vajame. Kas siin on ka kuskil see piir mujal või on tõesti kõik koolil vaja osta?" sõnas Randvere kooli juht Piret Tislar.

Haridusministeeriumi teatel ei loetlegi seadus eraldi, millised on isiklikud koolitarbed, mida peab soetama lapsevanem, kuid praktikas on nendeks näiteks koolikott ja kirjutusvahendid. Kui aga õppetöö eeldab täiendavaid vahendeid, mille kasutamine on õppekava täitmiseks vajalik, peab kool tagama, et tarvikud on kõigile kättesaadavad. Siia kuuluvadki kõik kunsti- ja käsitöötunni vahendid, aga ka spordivarustus nagu suusad.

"Kui ükskõik, mis tegevus toimub koolis, on õppekava osa ja on õppetööga otseselt seotud, siis selle eest tasu küsida ei tohi. Koolipidaja ülesanne on tagada need õppevahendid. Riik on ka õppevahendite toetust koolipidajatele maksnud. See on seni nii toiminud, aga ma saan ju väga hästi aru sellest, et sellest toetusest, mida riik maksab, ei piisa ja koolipidajal endal oma vahendid on alati piiratud," sõnas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Siiski loodab Kallas, et lapsevanemad ei hakka seda pahatahtlikult ära kasutama. Nimelt kohustab haridusseadus ka lapsevanemaid tagama lapsele õppimist võimaldavad eeldused ehk isiklikud koolitarbed. Tallinna linn kui suurim koolipidaja näeb selles suurt kulude kasvu, kui koolid peavad senisest hulga suuremas mahus õppevahendeid ostma hakkama.

"Natukene ülbe suhtumine ministeeriumi poolt ehk läbi õppekava antakse kohalikele omavalitsustele teada, missuguseid lisakulutusi kohalik omavalitsus peaks kandma. Minu meelest see ei ole õige suhtumine ja selline ühepoolne resolutsioon ei ole tegelikult edasiviiv," ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond).

Vajadusel on Tallinn Kante sõnul valmis ka kohtusse pöörduma, et kulude kandjas selgusele jõuda.