Tsahkna: Euroopal puudus info, miks USA ja Iisrael Iraani ründavad
Euroopa on jäänud Iraani rünnakute eel ja ajal pigem kõrvalvaataja rolli, kuigi režiimi kukkumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ka Euroopas. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul võisid eurooplaste esimesed reaktsioonid jääda tagasihoidlikuks, sest USA ja Iisraeli lõplik eesmärk Iraanis jäi segaseks.
Oma Iisraeli ametivennaga vestelnud välisministri Margus Tsahkna sõnul on Iraani ründamise peamine eesmärk režiimi kukutamine, mille peaksid lõpuni viima riigi enda kodanikud. Haavatud režiim külvab aga praegu terrorit ja segadust nii Iraanis sees kui ka naaberriikides.
"Iraanil endal seda võimekust kohutavalt palju pikaks ajaks ei pruugi olla, nii et me võime näha sellist ajaloolist hetke, kus see režiim hakkab kokku kukkuma. Aga ma ausalt öeldes ei ole nii optimistlik, et see juhtub üleöö ja kindlasti saab see olema väga verine," ütles Tsahkna.
"See esimene rünnak lõppes sedavõrd edukalt nende sihtmärkide osas, kaasa arvatud usuliidri enda tapmisega. See kindlasti täitis selle esimese eesmärgi ja ülesande. Aga mis on järgmised sammud, mis viiksid tõesti soovitud tulemuseni ehk siis režiimimuutuseni, ausalt öeldes seda on praegu raske näha," lisas omaltpoolt riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson (RE).
Euroopa on nii rünnakute eel kui ka ajal jäänud pigem pealtvaataja rolli. Riigikogu väliskomisjoni liikme Urmas Reinsalu (Isamaa) arvates peaks Eesti viivitamatult kujundama selge seisukoha ja avaldama USA ja Iisraeli sõjalisele missioonile täielikku toetust.
Margus Tsahkna tõdes, et Euroopa esimesed reaktsioonid olid tõesti pigem ettevaatlikumad. "Aga võib-olla see oli ka seotud sellega, et puudus ka informatsioon, millistel eesmärkidel ja mida tegelikult Iisrael ja Ameerika Ühendriigid Iraanis korraldavad," lausus Tsahkna.
Tsahkna sõnul on Eesti selgelt välja öelnud, et Iraani režiimi kukutamine on Euroopa julgeoleku võti. Eriti kui mõelda Iraani tuumaprogrammile, raketivõimekuse arendamisele ja Venemaa toetamisele. Samal arvamusel on laias laastus kogu Euroopa, kuid Iraani territooriumil Euroopa riigid otseselt sekkuda ei saa ja sellist plaani pole ka Iisraelil ja USA-l. Samas võib laiem ebastabiilsus Lähis-Idas hakata mingil hetkel tõsiselt mõjutama ka eurooplaste elu. Alates naftahinnast kuni immigratsiooni.
"Selleks on väga raske valmistuda, sellepärast et me esiteks ei tea edasiste sündmuste kulgu, kui kaua see võiks kesta ja milline on see laiem mõju. See, et tal laiem mõju on globaalselt, geopoliitiliselt, see on vaieldamatu," ütles Marko Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on Euroopa peamine eesmärk praegu oma kodanikud turvaliselt koju saada.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"












