Mis faasi on see rünnak või sõda – võib-olla võib selle kohta juba nii öelda – Iraanis jõudnud? USA ja Iisrael on andnud oma löögid ja Iraan on asunud vastu ründama. Mis faasis see on ja kes on hetkel peal? Kas Iisraeli ja USA rünnak on andnud Iraani hävitava löögi?

Kindlasti on sõjaliste võimete asümmeetria väga suur. Ameeriklaste ja Iisraeli võime anda täppislöök Iraani nii liidrite kui ka sõjaväeobjektide pihta on muljetavaldav. Iraanil on olemas teatud võime tekitada purustusi ka regioonis asuvates riikides, keskendudes eeskätt Ameerika Ühendriikide huvidele ja ameeriklastel on regiooni riikides mitmeid olulisi sõjaväebaase.

Võib öelda, et sõjaliselt on kahtlemata peal Ameerika ja Iisrael, aga üksnes õhulöökidega saavutada kõiki strateegilisi eesmärke on keeruline, kui mitte võimatu. Kindlasti on Iraani režiim läinud nii-öelda viimase võitluse teed. Ta kontrollib riigis siiski kõiki relvastatud struktuure ning siiamaani ei ole näha märke sellest, et toimuks üleminek rahva või opositsiooni poolele. Poliitilisel opositsioonil on sellise repressiivse režiimi tingimustes olnud väga keeruline, kui mitte öelda võimatu organiseeruda. See tähendab, et tegelikult ei ole ka väga selget opositsiooniliidrit, kes viibiksid Iraanis sees. Organiseeritud poliitiline opositsioon eksisteerib siiamaani esmajoones eksiilis, nii et see kindlasti komplitseerib võimalust, et toimuks kiire ja valutu võimupööre.

Miks see rünnak just nüüd toimus, mis on selle ajend ja kuidas seda väga lihtsalt seletada?

Iisrael on ju aastaid hoiatanud ja rääkinud sellest, et Iraan on eksistentsiaalne oht Iisraelile. Ameerika Ühendriigid on Iisraeli kõige suurem julgeolekutagatis ja partner.

Küllap on mõnevõrra tegemist ka võimaluste aknaga, kus kahe riigi luureametkonnad leidsid, et on hetk, kus on võimalik loetud hulga täppislöökidega tabada märkimisväärset hulka Iraani poliitilisi ja sõjalisi juhte. See on kombinatsioon väga mitmest asjaolust ja ei saa päriselt välistada, et ka Ameerika või Iisraeli sisepoliitilised kaalutused mängisid rolli.

Iraan on asunud ründama ka teisi Pärsia lahe riike, kus asuvad eelkõige USA baasid. Kas see on laiendanud konflikti tõesti regiooni suuruseks sõjaks ja võib-olla näeme täna-homme, et needsamad riigid asuvad Iraani ründama?

Ma ei pea seda väga tõenäoliseks. Siiamaani on need riigid hoidunud Iraani ründamast ja tõenäoliselt ei soovi ka ameeriklased ega Iisraeli valitsus, et tekiks suur globaalne, kõiki regiooni riike hõlmav sõda.

Ma arvan, et Araabia riikidel ei ole sõjalises mõttes midagi olulist lisada. Ei ole ühtegi sõjalist võimet, mis ameeriklastel või Iisraelil puudu oleks ja millega regiooni Araabia riigid saaksid neid tõsiseltvõetaval moel toetada.

Ehk siis põhjust Iraani režiimi veelgi täiendavalt nõrgestada neil riikidel tõenäoliselt ei ole?

Kõik need antavad täppisõhulöögid baseeruvad väga selgel luureinfol, mida Iisrael ega Ühendriigid ma arvan ei soovi jagada Katari, Bahreini, Saudi Araabia või ka Araabia Ühendemiraatidega.

Mis nüüd järgmiseks saab juhtuda? Kas Iraanil on veel varus mingisugune võimekus enda vastu tulevat rünnakut tõrjuda või salvata veel rohkem millegagi Iisraeli või oleme me nii-öelda selle kõige suurema paugu ära näinud?

Iraan on siin lasknud ringlusse teatud propagandavideosid, kus näidatakse droonivarusid, ja tõenäoliselt on olemas teatud võime jätkata. Kuivõrd suure intensiivsuse või operatsioonilise tempoga, on iseasi.

Ega ka ameeriklastel ja Iisraelil ei ole lõputul hulgal väga kalleid õhutõrjesüsteeme, millega suhteliselt algelisi ja tehniliselt mitte väga keerulisi ega kalleid ründedroone tõrjuda. Nii et mingisugune kurnamistaktika võib Iraani poolt olla kasutusel. Eelkõige on aga kindlasti küsimus selles, kui palju on Ühendriikidel ja Iisraelil võimalik saavutada jätkates õhulöökidega ilma täiendava maismaalt sekkumiseta.

Kas selline taktika võib lõpuks viia strateegilise eesmärgi saavutamiseni ehk teokraatliku režiimi langemiseni ja arvestatava uue võimu tekkimiseni, kes suudab tegelikult kontrollida olukorda selles 90 miljoni elanikuga riigis. See on kõige suurem küsimus ja siin ei tundu olevat, vähemalt siiani ei ole avalikkusega jagatud väga veenvat strateegilist plaani, kuidas selleni jõuda. On piirdutud pigem üleskutsetega Iraani rahvale võtta võim enda kätte.

Selge on, et Iraani opositsioon ei ole saanud organiseeruda, aga keegi peale režiimi siiamaani ei kontrolli ka arvestatavalt mingisugust jõustruktuuri Iraanis maa peal. Ilma olulisele jõuõlale toetumata tõenäoliselt ei ole sellise uue võimu konsolideerumine võimalik.

Kas see võib tähendada ka seda, et siiski USA ja Iisrael peaksid teatud määral sisse viima oma maavägesid, mis aitaksid tulevasel, täna veel opositsioonis oleval jõul hakata Iraani muutma?

Siin on kaks asja. Esiteks ei saa ükski uus tekkiv võim loota erilisele legitiimsusele või populaarsusele, kui ta tõuseb võimule üksnes võõrvõimu tääkide toel. Teine küsimus on, et ei ole vähimatki märki sellest, et oleks mingit poliitilist soovi ei Ameerika Ühendriikidel ega Iisraelil oma vägesid maa peale paigutada.

Selles mõttes võib juhtuda jah, et suudetakse sundida praegune teokraatlik režiim langema, aga sellele ei pruugi järgneda kiiret stabiliseerumist ja pööret demokraatiale.

Päris sellist nii-öelda Afganistani lahendust me seal tõenäoliselt ei näe?

Riigid on väga erinevad. Iraan on Afganistaniga võrreldes esiteks väga suur, aga teiseks on ta siiski ka haritud, väga pika riikluse ajalooga ja hoopis teisel tasandil kui Afganistan. Riikluse ajalooga selles mõttes, et Iraan on olnud riik, mis on keskselt kontrollinud kogu oma territooriumi.

Ta on kindlasti oma regioonis hoopis olulisem jõukeskus, kui Afganistan on kunagi olnud. Afganistan on ajalooliselt olnud ikkagi selline puhverriik eri suurte impeeriumide vahel. Iraan on iseseisev jõukeskus, nii et selles mõttes ma arvan, et neid paralleele väga palju ei ole. Aga kui vaadata laiemalt režiimimuutuste poliitika ajalugu regioonis, siis need harva on osutunud lineaarseks edulooks.