Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt ehk SKP eelmisel aastal aastal võrreldes aasta varasemaga 0,6 protsenti. Ameti hinnangul  oli 2025. aasta Eesti majanduses viimase kolme aasta parim, sest pärast 2022 langust jõudis majandus esimest korda kasvuaastani.

Kõik prognoosimajad eeldasid eelmise aasta alguses, et majandus hakkab jõudsamalt  kasvama, pakkudes vähemalt 1,5-protsendist SKP kasvu aastas. Kuid eelmiseks sügiseks korrigeerisid analüütikud kasvu poole väiksemaks.  

"Eelmise aasta kasvu üle rõõmustada ilmselt ei saa. See jäi alla prognoosidele, mis me tegime kevadel, vastas umbes sellele, mida arvasime eelmisel sügisel. Positiivse poole pealt võib öelda, et olid mitmed ühekordsed majanduskasvu pärssivad tegurid eelmisel aastal, mis sellel aastal kas pöörduvad positiivseks või lihtsalt kaovad ära. Tulumaksumäära tõus eelmisel aastal, mis vähendas oluliselt netosissetulekuid, sellel aastal on vastupidise efektiga ja see suurendab ka ilma palgatõusuta netopalga kasvu korralikult. Siis käibemaksu tõus, mis küll tõsi, kandub ka sellesse aastasse mõnevõrra edasi. Võib-olla kõige suurema mõjuga eelmise aasta kasvule kui ka selle aasta taastumisele on automaks," lausus rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

LHV analüütiku Triinu Tapveri sõnul pisikest kasvu vedas valitsussektor, ilma selleta majandus pigem seisis paigal.

"Sisuliselt see 0,6 protsenti tuli ikkagi valitsuse tarbimisest. Pigem see majanduskasv näitab seda, et meil lihtsalt raha liigub ühest otsast teise riigi sees. Ühelt poolt tõusis ju maksulaekumine, sealhulgas käibemaks – seda raha ju kasutatakse riiklike investeeringute tegemiseks ja valitsuse tarbimise suurendamiseks. Kui me vaatame ülejäänud majandust, mis päriselt peaks majanduskasvu vedama, see on see sisuliselt null," lausus Tapver.

Kui Lätis ja Leedus kasvas eelmisel aastal majandus üle kahe protsendi, siis tänavu peaks sarnane kasv jõudma ka Eestisse

"Selle taga on tulumaksusüsteemi muudatused, mis peaksid jätma rohkem raha majapidamistele kätte, omakorda suurendama tarbimist. Samal ajal me näeme seda, et Euroopas on suurenemas kaitsekulud riikides, mis tõenäoliselt jõuab ka kuidagi lõpuks meie eksportijateni läbi selle, et teistes riikides suureneb nõudlus erinevate investeerimiskaupade järele," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.