Brenti toornafta hind, mis kujundab postihindu ka Eesti tanklates, on paaril viimasel päeval kerkinud taas üle 114 dollari barrelist. Diisliga sõitev taksojuht ütles, et olukord on nukker ja ka on kliente võrreldes veebruariga vähem.

"Teenusena ta ei mõjuta, lihtsalt enda sissetulek väheneb. Kust me kokku ikka hoiame kui oma kõhu arvelt? Paagi erinevus on selline 40 eurot täispaak. Ma ei viitsi isegi nutta selle peale enam," lausus taksojuht Veiko.

Bolt ütles, et hinnastamist mõjutavad ka nõudlus, konkurentsiolukord ning klientide hinnatundlikkus ning erinevates linnades on juba tehtud mõõdukaid hinnastuse kohandusi.

"Ausalt öeldes mind nii väga ei mõjuta, sest minu auto sõidab CNG-ga. Kümme senti on kallim, aga mitte nii hullult kui bensiin ja diisel," sõnas taksojuht Tanel.

Kuna veonduses tuleb kütusehinna tõus paratamatult veoteenuse hindadesse üle kanda, kallinesid teenused kohe 10–15 protsenti, sõltuvalt veo tüübist. Mõned fikseeritud hinnaga lepingud on ajutiselt peatatud.

"Me sõidame aastas umbes 15 miljonit kilomeetrit üle Euroopa, Eestis, igal pool. Üks kolmandik sellest on kütus – keskmine kilomeetri hind on sinna ühe euro kanti – üks kolmandik on tänaseks tõusnud 45 protsenti," ütles logistikaettevõtte Via 3L juht Urmas Uudemets.

Lux Express ootab aprilli keskpaigani, enne kui piletihinda läheb tõstma.

"Meie mahtu arvestades on Lux Expressi kulu kütusehinna tõusust suurenenud suurusjärgus 6000 eurot päevas. 2022. aasta hinnašokk, kus kütusehind käis ka üle kahe euro, näitas, et me saime kusagil seitse protsenti reisijaid sellest kütusehinna tõusu šokist ja sama me loodame ka praegusel hetkel. Ühistranspordi ettevõttena me ei taha oma reisijaid uue hinnašokiga tervitada," ütles Lux Expressi tegevjuht Ingmar Roos.

Kütusekriisi kestust on praegu raske prognoosida, aga selle venimine hakkab mõjutama konkurentsiolukorda.

"Kui me nüüd võrdleme näiteks Eesti töötleva tööstuse ettevõtete sisseostetud energiahindasid teiste riikidega, siis siin mõne aasta taguses võrdluses olid meie töötlevas tööstuses energiakulu osakaal kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ja kõrgem ka Soomest ja Rootsist. Nii et kui energiahinnad tõusevad, siis see võib halvendada konkurentsivõimet. Samas tuleks muidugi arvestada, et ega energiahinnad tõusevad ka ju teistes riikides," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.