"Õhuhäire on praeguseks (kell 6.15 – toim.) maha võetud ja vahetu oht, et kuskile Eestis mõni droon maha sajaks, on madal," kinnitas Arold.

Õhuoht tekkis sellest, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on kandunud üle terve Venemaa territooriumi ja juba üheksandat päeva käib Eesti naabruses Leningradi oblastis sõjategevus intensiivsusega, mida pole nähtud 1944. aastast alates, selgitas Arold.

"Ukraina ründab Venemaa sõjalist taristut ja sõda üleval hoidvaid taristuid ning Venemaa proovib neid rünnakuid tõrjuda, muu hulgas eksitades Ukraina droone erinevate vahenditega. Suure tõenäosusega eksinud Ukraina droonidega siin tegemist on täna öösel olnud," sõnas Arold.

"Mitmed droonid täna on ka Eestis sees käinud ja neid on ka tuvastatud nii radarseadmete kui ka hävitajate poolt," kinnitas kaitseväe esindaja, lisades täpsustava küsimuse peale, et ühtegi drooni alla lastud Eesti territooriumil ei ole.

Kell 10 kaitseväe peastaabis toimunud pressikonverentsil kinnitas politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar droonirusude leidmisest Tartumaal Kastre vallas. Teateid võimalike droonirusude leidmisest muudes paikades Kommusaare sõnul kontrollitakse.

Arold: inimesed võivad teha oma igapäevaseid toimetusi

Kella 6 paiku inimeste telefonidesse saabunud õhuohu lõppemise teavituse selgituseks ütles Arold "Vikerhommikus", et läbi on saanud tõenäosus, et inimesed võiks praegu vahetult drooni- või raketiohualasse jääda Eestis. Aroldi sõnul võib näiteks lapsed rahus kooli saata.

"Praegu võivad kõik inimesed toimetada oma igapäevaseid toimetusi; lapsed, kui on hästi ära õpitud, kooli minna, see ei ole vabandus, et öösel droonid lendasid, ja inimesed saavad rahulikult tööle minna."

Arold seletas, et sellised rünnakud toimuvad tavaliselt öösiti, sest siis on neid raskem tõrjuda kaitsval poolel ehk siis Venemaal. "Juhul, kui peaks olema näha sellised mustrid, et mingi oht on taas Eesti piiridesse jõudmas, siis paraku tuleb oht tagasi ja tuleb ka sellekohane teavitus," lisas Arold.

Õhuohu hoiatus puudutas suurt osa Eestist, mida Arold selgitas asjaoluga, et see ongi dünaamiline. "Esiteks mitmed erinevad vahendid liikusid ja tulid erinevatesse kohtadesse Eestisse. Erinevad õhuvahendid ei püsi paigal, nad liiguvad ka ühest kohast teise. Neid juhtumeid oli rohkem kui need kolm häiret, aga täpset numbrit ei saa öelda, sest ametlik õhupilt ei ole avalik info."

Esmaspäeva õhtul anti õhuhäire ka Lätis, sest Lätis oli vahetu oht. Ka mujal Venemaa ja Ukraina Euroopa naabrite juures on nii droone kui ka õhutõrjerakette alla tulnud, kinnitas Arold.

Öösel kuulsid inimesed Eestis ka NATO hävitajaid, mis Ämari baasist õhku tõusid. "See, mida inimesed said kuulda, on vabaduse sosin. Need hävitajad on siin meie kaitseks otsimas neid droone ning vajadusel ja võimalusel neid droone ohutult alla toomas, või kui peaks siia õhuruumi tungima mittesõbraliku riigi sõjalennuk, siis ka teda siit minema peletama," kinnitas Arold.

Pevkur: õhuvõimu öösel Eestil oli

Kaitseminister Hanno Pevkur andis enne kella 8 ETV "Terevisioonile" intervjuu, kus ta kommenteeris ka Tartumaal asuva Kastre valla teadet väidetavalt seal alla kukkunud ja plahvatanud droonist. Pevkuri kinnitusel kontrollitakse seda infot koostöös politsei- ja piirivalveametiga, mis on saanud Lõuna-Eestist teateid inimestelt, kes midagi nägid või kuulsid.

"Tänane öö oli üsna udune ja sombune. Inimesed kindlasti kuulsid ka hävitajaid, need olid NATO hävitajad, ei olnud keegi muu," ütles Pevkur, lisades, et Eestile tulid öösel toetuseks hävitajad ka Leedu baasist.

"Nii et selles mõttes meie tegevused olid maksimaalsed. Me jälgisime õhuruumi," sõnas kaitseminister.

"Meil on siin valmisolek ka naabrite poolt täiendavalt, kui oleks pidanud olema vajadus. Kommunikatsioon öösel toimis nii rootslaste kui ka soomlastega ja oli meie enda õhuturve itaallaste poolt läbiviiduna. Nii et tegelikult seda nii-öelda õhuvõimu siin oli, aga see kõik on koordineeritud ka Euroopa sõjalise õhukontrolli keskusega, " selgitas Pevkur, lisades, et teisipäeval võtab Eesti õhuturbe Itaalialt üle Portugal.

Kastre valla elanik ärkas drooni plahvatuse peale

Kastre vallas elav Tommy Tooming oli öösel peale plahvatust ärkvel. Juba öösel vaatas ta üle ka turvakaamera salvestuse, kus oli selgelt nii näha kui ka kuulda drooni plahvatus.

"Hommikul ärkasin üles, viisin lapsed lasteaeda ja mõtlesin, et tulen igaks juhuks vaatan üle, sest sisetunne ütles, et võib leida siit kandist. Nägingi põllu peal juppe ja helistasin kohe politseisse. Ma helistasin ka kapole ja ütlesin, et te otsite valest kohast, aga millegi pärast ei reageeritud sellele," ütles Tooming.

Nii Toomingu kui ka mitmete teiste kohalike elanike sõnul toimus drooni plahvatus enne seda, kui ohuteavitus nendeni jõudis.

"Ma kuulsin läbi une. Ärkasin selle peale, et koer haukus, aga enne seda fikseerisin ära, et mingi mürin oli, aga sel hetkel ma aru ei saanud, mis toimub. Seda ohuteavitust ka ma sel hetkel ei olnud veel lugenud. Lugesin hommikul ja siis viisin asjad omavahel kokku," lausus Hammaste küla elanik Veronika.

Samas on piirkonnas ka elanikke, kes ei kuulnud öösel midagi ning said droonist ja drooniohust alles hommikul teada.

"Hommikul, kui ma lugesin seda uudist, oli suht jube, aga kuna esialgne info oli, et Kannu küla kohal, siis lohutasin ennast sellega, et see jääb piisavalt kaugele meist. Kui lugesin, et leiti hoopis praktiliselt kõrvalt - vastik. Kui oleks piisavalt miljoneid, võib-olla mõtleks kusagile soojale maale minna, aga eks võtame päev korraga. Tuleb, mis tuleb," ütles Issaku küla elanik Terje.

Kaitsepolitsei ütles, et alla kukkus Ukraina droon. Kas tegemist oli ründedrooniga, kapo veel öelda ei saanud. Politsei- ja piirivalveametile on aga teisipäeval teada antud veel mitmeid vihjeid droonide kohta. Nii ka näiteks Sutte külas Võrumaal.

"Kuskil poole ühe paiku öösel kuulsin töökojas olles läbi masinate müra, et õige kõva mürts käis. Helistasin 1247 ja sel hetkel nemad ka ei teadnud sellest midagi. Väideti, et ainult Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal ja siis öeldi et just tuli neile ka teade. Võib-olla siin ei kukkunud midagi alla, aga kuskil samas kukkusid. Tasub siis hommikul veel vaadata, kuidas mehed käivad taovad käega vastu rinda, et võimekust jäi ülegi veel. Ei ole väga hea tunne," sõnas Sutte küla elanik Siim.

Politsei sõnul leiti vaid üks droon, kuid nad ei välista, et infot ja vihjeid kontrollides võib tulla päevavalgele veel droone. Samas võib osa vihjeid olla seotud liitlaste hävituslennukitega. Mõned droonidega seotud kahtlused on praeguseks ka ümber lükatud.

"Ühe ja sama nähtuse kohta juba erinevad inimesed annavad täiesti erinevaid kirjeldusi. Üks koht, kus plahvatuse kahtlus oli, siis kontrollimine lahenes sellega, et selgus, et põllult koristati kive ja neid visati tühja metallist kasti ja see kõmakas maakeskkonnas andis päris tugeva heliefekti," ütles PPA operatiivjuht Kert Kotkas.

Päästeameti juhised, mida teha olukorras, kui leiad võimaliku ründe- või luuredrooni

• Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.

• Teavita kohe häirekeskust numbril 112!

• Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.

• Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.