Lätis alla kukkunud droonid tekitasid segadust elanikes ja poliitikutes
Neljapäeva varahommikul kukkus Rezekne linnas Lätis alla droon. Intsident tekitas segadust nii elanikes, kes ohuteavitust aegsalt ei saanud, ja ka poliitikutes. Opositsioon ja osa koalitsioonist soovib umbusaldada kaitseminister Andris Sprudsi.
Kui varem on üle piiri lennanud droonid alla kukkunud maal, siis seekord jõudis lõhkepead kandev lennuaparaat suurde linna. Kui Rezekne elanikud poole nelja paiku öösel kütusehoidlast tulevast suitsust häirekeskusse teatasid, polnud veel selge, et võimaliku põlengu on põhjustanud alla kukkunud droon. Hiljem kaitsevägi seda kinnitas ja saatis telefonidesse ka ohuhoiatuse. Mitu kütusemahutit olid tühjad ja päästjatel õnnestus täis tsisterne kiiresti jahutada.
Suurt põlengut ei tekkinud, kuigi häire püsis neli tundi. Sotsiaalmeedias on paljud Rezekne inimesed kinnitanud, et nägid droone ja valgust ning kuulsid müra. Tõenäoliselt olid aga siis õhus juba Läti kaitseväe droonid, mis ümbrust seirasid.
Rezenkne elanikud kurtsid hirmu üle.
"Tunnen end väga kaitsetuna, riigi poolt ei tunne mingit kaitset. Mul on hirm," ütles Irena.
"Ei teadnud, mis toimub, kus toimub. Kartsin väga," lisas Ilona.
"Meeldib see meile või mitte, kuid me ei saa midagi muuta. Kahjuks. Tavalised inimesed, kuigi me saame paljudest asjadest aru," arvas aga Ludmilla.
Kuigi hommikul teatati, et lasteasutused jäävad suletuks, elas linn pealtnäha tavapärast elu. Rahvas suundus tööle, kuigi hoiatuses oli kirjas, et nad pidanuks koju jääma. Kas ohuhoiatus tähendab komandanditundi? Samuti nõudis peaminister Evika Silina aru, miks rahvast ei teavitatud enne võimalikku ohtu.
"Ohuteavitus toimis, kuid ma pole rahul, et Rezeknes saadeti vastav ohuhäire välja alles pärast naftabaasi juhtumit. Palun kaitseministril selgitada, miks see nii oli," ütles peaminister.
Ohutuse tagamiseks ei tulistatud droone alla. Opositsioon ja osa koalitsioonist soovib aga umbusaldada kaitseminister Andris Sprudsi.
"Selge, et kunagi ei saa olema nii, et täielikus lahinguvarustuses kaitseväelastega kaetakse kogu 450 kilomeetri pikkune idapiir. Kuid loomulikult paneb sündmuste areng meid mõtlema, kuidas toimida ja kuhu paigutada oma üksused," sõnas Spruds.
Kuhu võis kukkuda teine Venemaalt saabunud droon, kaitsejõud ei avalikusta. Otsingud on praeguseks peatatud, ehkki droon võib olla endiselt plahvatusohtlik. Veel pole ametlikku teavet ka lennuaparaadi päritolu kohta.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










