Valitsus kiitis esmaspäeval heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja eelarvestrateegia aastateks 2027-2030.

Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab nelja protsendini SKP-st.

"Meil on Euroopa reegilite järgi lubatud 4,5 protsenti defitsiidis olla, kuna kaitsekulutused on suuremad. Selleks, et tõmmata see nelja protsendi juurde ja tuleviku võlakoormust, selle kasvu vähendada, pidime veel 250 miljonit eurot kulutamata jätma," lausus peaminister Kristen Michal pressikonverentsil.

Ta lisas, et järgmise aasta märtsis on valimised, aga eelarve on vastutustundlik ega tekita täiendavat võlakoormust.

Jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe.

"Seejuures jääb Eesti riigi võlakoormus endiselt Euroopa väiksemate sekka. Me ei pea õigeks elada tulevaste põlvkondade arvelt ega jätta oma lastele tasumiseks suuri laenu- ja intressikulusid," lisas peaminister.

Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini. Tänavu on see 35,5 protsenti ja mullu 36,2 protsenti. Sarnane oli maksukoormus ka aastal 1995 ja see tähendab Michali sõnul, et kaitsevaldkond kasvab, aga kõik ülejäänud valdkonnad on pidanud reaalnumbrites kokku tõmbama.

Riigikaitsesse läheb 2,2 miljardit eurot

Eesti kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle viie protsendi SKP-st ning Eesti julgeoleku tugevdamine on üks riigieelarve prioriteete. Riigikaitsesse läheb 2,2 miljardit eurot.

"Praegu siseneme uude julgeolekuolukorda meie regioonis, Venemaa on oluliselt agressiivsem," ütles välisminister Margus Tsahkna, kelle sõnul on järgmine talv ja kevad mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa jaoks otsutavad. "Ma ei räägi sõjast, vaid kogu julgeolekupoliitikast laiemalt."

Kaitsevaldkonnas suunatakse eelarveraha õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimete tugevdamisse ning laskemoonavarude suurendamisse. Selleks on ette nähtud 632 miljonit eurot, millest 100 miljonit on mõeldud mehitamata õhusõidukite arendamisse.

Mitmekihilise õhukaitse arendamiseks, õhuseire tugevdamiseks ning õhuoperatsioonide juhtimise ja lennubaasi toimepidevuse parandamiseks on eelarves 40,6 miljonit eurot. Samuti jätkub Balti kaitsevööndi rajamine ning mereväe ja allveeseire võimete arendamine. 

Sisejulgeolekus on prioriteediks idapiiri kiirem väljaehitamine, mille jaoks eraldatakse riigieelarvest täiendavalt neli miljonit eurot. Jätkub drooniseire- ja droonitõrjevõime arendamine. Siseturvalisuse valdkonna palgatõusudeks eraldatakse riigieelarvest 7,3 miljonit eurot. 

Hariduses on prioriteediks õpetajate palk

Kõrghariduses lisandub 13 miljonit eurot erialade jaoks, mille lõpetajaid on ühiskonnas rohkem tarvis ehk sellega suurendatakse õpetajate, arstide, tehnoloogia- ja inseneeriaerialade õppekohtade arvu. Ühtlasi aitab see tulla toime kõrgkooliikka jõudvate suurte aastakäikudega. 

Haridusess on prioriteet õpetajate palk ja järelkasv ning karjäärimudeli rakendamine. Õpetajate palgafond suureneb järgmisel aastal 3,9 protsenti. 2027. aastal on õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 2030 eurot ning arvestuslik keskmine palk 2497 eurot. 

Programm "Sport koolis" saab kaks miljonit eurot lisaraha ning kultuuriranitsa toetus kahekordistub kolme miljoni euroni ehk senise 11 eurolt 22 euroni lapse kohta.

"Kahekordistame koolide õppekäikude rahastust, et hariduses säiliks ühtsuskooli põhimõte, et lapse hariduse saamise kvaliteet ei sõltuks lapsevanema rahakotist," sõnas haridusminister Kristina Kallas.

2,5 miljonit läheb tuumaenergia kasutamise eelduste loomiseks

Energeetikas on eesmärk tagada toimepidev ja kriisidele vastupidav energiasüsteem ning konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Maismaatuuleenergia edendamiseks kohalikes omavalitsustes luuakse tuulehoo preemia. Omavalitsustele suunatud uus toetusmeede saab kahel järgmisel aastal riigieelarvest 12 miljonit eurot. 

2027. aasta riigieelarvest rahastatakse esmakordselt Eestis tuumaregulaatori ülesehitamist: tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet saab selleks 2,2 miljonit eurot.

Raha võimaldab värvata spetsialiste ja kaasata eksperte, et luua Eestis võimekus tuumaenergia kasutamise üle järelevalvet teha. Kokku investeeritakse riigieelarves Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu eelduste loomiseks 2,5 miljonit eurot.  

Eesti ettevõtete ekspordi, investeeringute, tööstuse ja turismi arendamisse kulub kokku ligi 116 miljonit eurot. Sellest 51 miljonit eurot tuleb riigieelarvest ning ülejäänu valdavalt Euroopa Liidu vahenditest.

Ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse läheb 134 miljonit eurot, millest 96 miljonit eurot tuleb riigieelarvest, 21 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest ning 17 miljonit eurot CO₂ kvoodituludest. 

Riik teeb Smartcapi 12,6 miljoni eurose sissemakse

Smartcapi riskikapitalifondi teeb riik 12,6 miljoni euro suuruse sissemakse, et parandada ettevõtete kapitalile ligipääsu ja kiirendada investeerimisotsuseid.

Samuti avardab riik võimalusi investeerida strateegiliselt tähtsatesse ettevõtetesse, mis toetavad Eesti julgeolekut, tehnoloogilist arengut või majanduslikku sõltumatust. Aastatel 2027–2030 kasutatakse selleks kokku 100 miljonit eurot ehk 25 miljonit eurot aastas.

Digiriigi vastupidavuse suurendamiseks valmistatakse ette IKT-reformi, millega konsolideeritakse IT-teenuseid ja maju ning viiakse kriitilised teenused pilve. Küberturvalisuse valdkonda on tulevaks aastaks kavandatud 21 miljonit eurot.

Majandusele peaks hoogu andma AI-hüpe ning selleks arendatakse testkeskkondi ja suurendatakse arvutusvõimekust. Tehisarusse investeeritakse üle 30 miljoni euro.

"Võidujooksus muutuste ees võidavad need, kes algusest peale sellega toimetavad," põhjendas haridusminister Kristina Kallas.

Rail Balticu tempo aeglustub

Rail Balticu investeeringuteks on eelarves ette nähtud 445 miljonit eurot. Eesmärk on koos Läti ja Leeduga Rail Balticu põhitrass tööle saada Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarveperioodi jooksul aastatel 2028–2034. Eestis juba alustatud ehitustööd jätkuvad plaanipäraselt. Ülemiste reisiterminalis ja Tallinn–Pärnu suunal käib ehitus enam kui sajal kilomeetril. 

"Ma väga ei kasutaks sõna, et jätame investeeringuid ära. Tegelikult võtame investeerimistempot maha, mis on olnud mõnel juhul ebamõistlikult kõrge," lausus rahandusminister Jürgen Ligi.

"Rail Balticust on palju juttu olnud. Kui peaksime selle summa, mis ta maksma hakkab, ära kulutama kuni 2030. aastani, tekitaks see väga suure eelarvepuudujäägi ja kuumutaks üle sektori. Selle tulemuseks on hinnatõus," lisas Ligi.

Jätkub riigimaanteede, sealhulgas 2+2 maanteede arendamine. Eesti teede korrashoidu ja arendamisse suunatakse järgmisel aastal ligikaudu 274 miljonit eurot.

Pärnu suunal jätkub Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere–Päärdu 2+2 lõikude ehitus. Tartu suunal jätkub Käsukonna–Imavere lõigu ja Paia ristmiku 2+2 ehitus. Need peaksid valmima 2028. aastaks. 

Riigieelarvestrateegia kohaselt jätkab Eesti aktiivset välispoliitikat ja tähtis roll on ka äridiplomaatial. Eesti jätkab Ukraina toetamist ja osaleb Ukraina ülesehituses.

Jaanuaris korraldatakse Tallinnas Ukraina ülesehituskonverents, millest võtab osa ligi 5000 inimest. Ülesehituskonverentsiks on planeeritud kokku 13,5 miljonit eurot. Ukraina ülesehitamine on Euroopa üks suurimaid järgmise aastakümne majandusprojekte.

Vaimse tervise abi saab lisaraha

Sotsiaalvaldkonnas keskendub valitsus tervisekassa eelarve tasakaalu viimisele, vaimse tervise kriisi leevendamisele ja ohvriabiteenuste, sõltuvuste ennetamise ja ravi parandamisele ning  sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevdamisele. 

"Sotsiaalministeerium on kõige suurema eelarvega ministeerium. 2027. aastal on meil ligi 8,2 miljardit eurot. Tundub palju, aga väga suur osa sellest - umbes kaks kolmandikku - kulub pensionitele, toetustele, hüvitistele, sotsiaalteenustele. Umbes kolmandik läheb tervishoidu," ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

Tervisekassa eelarve kasvab igal aastal: prognoosi kohaselt suureneb see 2,67 miljardilt eurolt järgmisel aastal ligikaudu 2,99 miljardi euroni 2030. aastal. Tervisekassa eelarve puudujääki vähendatakse aasta-aastalt, et jõuda 2030. aastaks tasakaaluni.

Lisaraha saavad eelarvest vaimse tervise varajase abi loomise teenused, ohvriabi ja naiste tugikeskused. Suureneb ka uimastitarvitamise ja sõltuvuskäitumise ennetamise eelarve.

"Tervishoiutöötajate palgatõus lükkub edasi, aga ei jää ära," rõhutas Joller. "Kindlasti me ei tee uut eelarvet kellegi palga arvelt. Tervishoiutöötajate miinimumtasud kollektiivlepingu järgi viimase viie aasta jooksul on tõusnud üle 50 protsendi võrra. See on olnud hädavajalik ja on aidanud tervishoiutöötajatel püsida Eestis."

Lisaks eraldab valitsus sotsiaalvaldkonna tugevdamiseks järgmise nelja aasta jooksul kokku ligi 37 miljonit eurot, millest oluline osa on kavandatud erihoolekandele. Rahasummade täpne jaotus kujuneb riigieelarve eelnõu menetlemise käigus riigikogus.

Pensionid tõusevad 5,1 protsenti

Prognoosi järgi tõusevad pensionid 5,1 protsenti. 44-aastase staažiga inimese brutopension ehk keskmine pension on eeldatavasti 904 eurot. Pensionide eelarve on 2027. aastal 3,57 miljardit eurot.

Lisaks makstakse ühekordset toetust 200 eurot üksi elavatele pensionäridele, kelle netopension jääb 2027. aastal prognoosi järgi alla 1039 euro. Pensionäritoetuse eelarve on 18 miljonit eurot.

Regionaalse tasakaalu hoidmiseks jätkub olemasoleva ühistranspordi liinivõrgu ja teenusmahu säilitamine ning teenuse kvaliteedi parandamine. Ühistranspordi liinivõrgule kulub tuleval aastal umbes 190 miljonit eurot ehk 16 miljoni euro võrra rohkem kui tänavu. Eesmärk on tagada inimestele üle Eesti ligipääs töökohtadele ja igapäevastele teenustele.

"Meie strateegia on eelistada nõrgemaid," ütles rahandusminister Jürgen Ligi. "Ainus adekvaatne vastus kütuse hindade tõstmisele on suurendada ühistranspordi rahastust."

Jätkub korterelamute rekonstrueerimistoetuste maksmine

Jätkuvad korterelamute renoveerimistoetused. Toetusvoorudeks on nii 2027. kui ka 2028. aastal kavandatud 80 miljonit eurot. Järjepidev rekonstrueerimine aitab lisaks küttekulude vähendamisele ja energiasäästule kasvatada kodude väärtust ja annab tööd Eesti ehitussektorile.

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ostab riik 12 miljoni euro eest eramaid, millele on seatud looduskaitselised piirangud. Mullu kulus riigil looduskaitseliste piirangutega maade omandamisele 10,8 miljonit eurot, tunamullu 7,8 miljonit eurot.

Riik ostab olulise looduskaitselise piiranguga maid, et hüvitada eraomanikele õiglaselt piirangud, mis takistavad neil oma maad sihtotstarbeliselt kasutada, ja tagada samal ajal väärtuslike looduspaikade püsimine. 

Rahvusvaheliste spordi suurvõistluste korraldamise toetus suureneb 2027. aastal kahe miljoni euro võrra viie miljoni euroni.

Peaminister Kristen Michal annab riigieelarve eelnõu riigikogule üle teisipäeval.