Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis

Ukraina korraldatud õhurünnak põhjustas ööl vastu kolmapäeva tulekahju Venemaa Lipetski metallurgiakombinaadis. Ukraina president avaldas kahetsust, et riik pole saanud õhutõrjerakettide puuduse tõttu kaitsta ennast Venemaa ballistiliste rakettide eest.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 28. oktoobril kell 12.30:
- Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis;
- Zelenski: Venemaa külvab Kiievi ja Kiievi oblasti üle ballistiliste rakettidega;
- USA vahendatud vaherahu Oleškõ linnas peab;
Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis
Ukraina korraldatud õhurünnak põhjustas ööl vastu kolmapäeva tulekahju Venemaa Lipetski metallurgiakombinaadis.
Sõjasündmusi kajastavate ühismeediakontode andmeil anti Venemaa mitmes piirkonnas teisipäeva õhtul ja järgneval ööl õhuhäire. Õhutõrje tegutses ka Lipetski kohal ning hiljem puhkes metallurgiakombinaadi läheduses tulekahju, kirjutasid avatud allikaid kasutavad luurekanalid (OSINT).
"On teateid tabamustest ja tulekahjust lennuvälja suunal. Näeme, et õhutõrjesüsteem Pantsir tegutseb aktiivselt õhusihtmärkide vastu," seisis Lipetskist pärit video juurde lisatud kommentaaris.
Dans plusieurs régions de la Fédération de Russie, l'alerte aérienne a été déclenchée. Au-dessus de Liptsék, la défense aérienne a été activée pour intercepter des cibles aériennes. Des informations préliminaires font état d'impacts près de l'aéroport. Constat également d'un incendie dans la zone de NLMK (Combinat métallurgique de Novolipetsk), https://t.co/7YcwUCAF7N
— (@TKouilou) October 27, 2026
OSINT-kanalid teatasid ka tulekahjust Novolipetski metallurgiakombinaadi (NLMK) piirkonnas. Nende andmetel võis tulekahju puhkeda õhutõrje tegevuse ja allakukkunud objekti tagajärjel. Kombinaadi lähedal filmitud kaadrites on tõepoolest näha suurt tulekahju ja suitsu, märkis Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina.
BREAKING Missile alerts sounded across several Russian regions tonight. Over Lipetsk, Russian air defences engaged jet-powered targets. Initial reports described impacts and a fire in the direction of the airfield. The sequence is stark. Missile warnings, an air-defence engagement over the city, then reports of impacts and flames toward the airfield. Lipetsk is home to a major Russian military aviation centre. Russia's air defences were fighting targets above a city central to its military aviation. Source: @exilenova_plus
— medoyid_ua (@LetsArmUKR) October 27, 2026
Lipetski metallurgiakombinaat on üks Venemaa suurimaid mustmetallurgia ettevõtteid. Kombinaat on spetsialiseerunud terase ja valtsmetalli tootmisele. Neid kasutatakse ehituses, masinaehituses, autotööstuses, torude ning tööstusseadmete valmistamisel. Kombinaadil on roll ka Venemaa sõjatööstuskompleksi varustamisel. Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt tarnitakse ettevõtte toodangut Venemaa kaitsetööstusettevõtetele.
Altro video da Lipetsk. Il fuoco antiaereo pare essere quello di un sistema Pantsir ma non si vedrebbe la esplosione del bersaglio colpito quindi non dovrebbe avere preso niente. Almeno un impatto andato a segno è confermato, pare in zona aeroporto. https://t.co/ZKfegrdp7w
— settime2588 (@settime2588) October 27, 2026
Ukraina pool on Novolipetski metallurgiakombinaati varemgi rünnanud. Näiteks korraldas Ukraina luure tänavu aprillis erioperatsiooni, mille käigus kamikaze-droonide tabamuste tagajärjel sai kombinaadi hapnikujaam osaliselt kahjustada ning kaks hapnikuseadet lakkasid töötamast. Lipetski kombinaati on rünnatud ka varasematel aastatel, pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust. Muu hulgas teatati rünnakust ettevõtte vastu 2024. aastal.
Zelenski: Venemaa külvab Kiievi ja Kiievi oblasti üle ballistiliste rakettidega
Venemaa on viimase kahe nädala jooksul rünnanud Kiievit ja Kiievi oblastit enam kui 100 ballistilise raketiga, samas kui Ukrainal puuduvad praegu raketid oma õhutõrjesüsteemidele Patriot ning abisaadetiste kohaletoimetamine viibib, tõdes president Volodõmõr Zelenski teisipäevaõhtul tehtud videopöördumises.
"Ainuüksi oktoobris – alates 14. oktoobrist – on toimunud juba mitu Venemaa ballistiliste rakettide rünnakut. Sisuliselt on kahe nädala jooksul Kiievi ja Kiievi oblasti pihta tulistatud üle saja ballistilise raketi. Me teeme kõik võimaliku, et kaitsta oma energiasektorit, taristut ja logistikat. Ülesanne on äärmiselt raske," rääkis Zelenski.
Riigipea tänas Ukraina partnereid, kes pakuvad õigeaegset toetust, kuid märkis, et viivitused, sealhulgas Patrioti rakettide tarnimisel, raskendavad Ukraina võimet end Venemaa ballistiliste rakettide eest kaitsta.
"Kui meie partnerite toetus Ukrainale oleks jäänud sama tugevaks – eriti seoses meie Patriot-süsteemide ja muude õhutõrjesüsteemidega –, oleks Ukraina täiesti teises olukorras – ka diplomaatiliselt palju paremas," ütles Zelenski.
President rõhutas, et Venemaa ründab jätkuvalt Ukraina logistikat ja linnade taristut. Eelkõige kahjustati hiljutise Kiievi pommirünnaku käigus ülikoolilinnakut, elumaju, metroojaama ja metrooliine. Venemaa väed ründasid ka Kiievi Lõunasilda, mis on üks pealinna peamisi logistilisi artereid.
Zelenski sõnul jätkuvad Venemaa rünnakud mitte üksnes Kiievi, vaid ka Dnipro, Zaporižžja, Odessa, Harkivi, Sumõ ja Hersoni vastu.
"On oluline, et maailm seda näeks, et seda näeksid meie partnerid Ühendriikides, kellest sõltub pea kõik, mis puudutab Patriot-süsteeme, et saaksime Pentagonilt vastuseid ja vajalikke lubasid Patriot-süsteemide tarnimiseks," ütles president.
Ta lisas, et Ukraina töötab selle nimel, et tagada oma partneritelt uued toetuspaketid energiasüsteemi, taristu ja logistika kaitsmiseks.
President rõhutas Venemaa järjekordset ballistiliste rakettide rünnakut kommenteerides, et Venemaa sihtmärgid on energiarajatised, logistika ja tavaline linnataristu.
Esmaspäeval ütles ta, et Ukraina on pea kuu aega oodanud, et USA sõjaminister Pete Hegseth allkirjastaks Patriot- ja NASAMS-süsteemide rakettide tarneload.
USA vahendatud vaherahu Oleškõ linnas peab
Ukraina ja Venemaa vaheline kohalik vaherahu, mille eesmärk on lubada humanitaarabi Venemaa okupeeritud Oleškõ linna, näis teisipäeval püsivat. Mitme tunni jooksul ei teatanud kumbki pool ühestki rikkumisest.
Mõlemad pooled teatasid, et alustasid vaherahu järgimist kell 3.00 kohaliku aja järgi.
Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis asuv sõjast laastatud linn on olnud lahingutegevuse keskmes alates 2022. aastast, mil Vene väed selle oma sissetungi alguses vallutasid.
Endised elanikud rääkisid septembris AFP-le, et linna jäänud inimesed nälgivad, neil napib ravimeid ja nad ei saa sealt lahkuda.
"Võimalus Oleškõst evakueeruda on väga hea uudis nii mulle kui ka sinna lõksu jäänud inimestele," ütles teisipäeval AFP-le endine elanik Olha, kelle perekonnanime AFP julgeolekukaalutlustel ei avalda. "Minu tuttavad on valmis lahkuma," ütles ta.
Eelmisel reedel vaherahust teatades ütles USA esileedi Melania Trump, et nii Venemaa kui ka Ukraina tsiviilametnikud külastavad elanikke nende kodudes ja "teevad kindlaks, kui suurt abi nad vajavad".
"Evakueeruda soovivad elanikud saavad koordineeritud tuge ja transpordi eelistatud sihtkohta. Eeldan, et mõned tahavad minna Venemaale ja mõned Ukrainasse," ütles ta.
AFP-l ei õnnestunud kohe kontrollida humanitaarmissiooni üksikasju ega seda, kas lahingutegevus on vähenenud.
Vene sõjavägi ei anna tavapäraselt rahvusvahelisele meediale, sealhulgas AFP-le, juurdepääsu Venemaa okupatsiooni all olevatele aladele.
Parempoolsete vaadetega USA kaabeltelevisioonivõrk Newsmax teatas, et neile on antud eksklusiivne telejuurdepääs neljapäeval linna sisenevate vaatlejate saatmiseks.
Ukraina seadusandja Davõd Arahhamia, kes osales 2022. aastal Venemaaga peetud rahuläbirääkimistel, kirjeldas relvarahu kui suurimat pingeleevendust alates 2022. aastast.
Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets teatas Facebooki postituses, et kell 17.30 seisuga pidasid mõlemad pooled vaherahust kinni, lisades, et see peaks kehtima pühapäeval kella 22.59-ni.
Ka Venemaa teatas, et vaherahu peab.
Lubinetsi büroo töötaja sõnul kehtib vaherahu kogu Hersoni oblasti kohta.
Dnipro jõe lõunakaldal asuva Oleškõ linna vallutasid Vene väed 2022. aastal.
Ukraina ja USA hinnangutel on elanike arv seal pärast seda langenud umbes 24 000-lt tänaseks ligikaudu 2000-le, kelle seas on kuni 50 last.
Endised elanikud rääkisid septembris AFP-le, et mõned linna jäänud inimesed kütivad ellujäämiseks tuvisid ja on unustanud, mis on leib.
Ukraina sõjavägi on avaldanud linnast droonikaadreid, millel on näha tühjade kortermajade ridu. Mõned hooned on tules söestunud või lahingutegevuses osaliselt hävinud.
Moskva poolt ametisse määratud ametnik Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis Vladimir Saldo ütles Vene meediale, et evakueeruda soovijad võivad minna Venemaa okupeeritud Krimmi või Edela-Venemaal asuvasse Rostovisse, kuid nad peavad ootama, kuni linnast välja viiv tihedalt mineeritud tee on puhastatud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: RBK-Ukraina, AFP-BNS










