Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Albert II kutsus oma viimases ametlikus kõnes Belgia ühtsust hoidma
Belgia kuningas Albert II kutsus oma viimases avalikus kõnes kuningana üles riigi ühtsust hoidma.
Riigipea ütles oma telepöördumises, et prantsuse- ja hollandikeelseks jaotatud alad hoiaksid ühtsust. Belgia valitseja peamine ülesanne on vähendada riigis enamuses olevate flaamide ja vähemuses olevate valloonide erimeelsusi.
"Belgia peab jääma ühtseks. 40 aastaga on toimunud suuri muutusi, rahulikult ja demokraatlikult unitaarriigist föderaalriigiks, kus regioonidel ja kogukondadel on väga suur autonoomia," vahendas "Aktuaalne kaamera" Belgia riigipea sõnu.
Albert II teatas juuli alguses, et loovutab trooni oma pojale prints Philippe'ile.
"Mu vanus ja tervis ei võimalda mul enam täita ametikohustusi nii, nagu ma tahaksin," põhjendas ta siis oma otsust.
Augustis oleks Albert II täitunud 20 aastat troonil. Ta vannutati 1993. aasta 9. augustil Belgia kuuendaks kuningaks pärast oma venna, kuningas Baudouini surma.
Pärast kuningaks saamist sattus Albert II aga suure skandaali keerisesse, kuna väideti, et tal on väljaspool abielu sündinud tütar Delphine Boel. Teema tõusis päevakorda taas sel kevadel, kui Boel esitas kohtusse hagi tõestamaks, et ta on kuninga tütar. Meedia spekuleerib, et see võis olla üks põhjustest, miks Albert II otsustas troonilt lahkuda.
Nagu teistes Euroopa kuningriikides ei ole Belgia kuningal täidesaatvat võimu, vaid suuresti tseremoniaalne roll. Üks Belgia monarhi ülesannetest on siiski põhiseaduslike kriiside lahendamine.
Albert II sai seda võimu kasutada 2010. - 2011. aasta parlamendi ummikseisu ajal, kui ta nõustas poliitikuid valitsuse moodustamisel. Belgia oli valitsuseta 541 päeva järjest, sest valimistel ei selgunud kindlat võitjat.
Kuningas Albert II on juba teine Euroopa monarh, kes on tänavu võimu oma järeltulijale üle andnud. Aprillis tegi seda Hollandi kuninganna Beatrix, kes loovutas võimu prints Willem-Alexandrile.
"Belgia peab jääma ühtseks. 40 aastaga on toimunud suuri muutusi, rahulikult ja demokraatlikult unitaarriigist föderaalriigiks, kus regioonidel ja kogukondadel on väga suur autonoomia," vahendas "Aktuaalne kaamera" Belgia riigipea sõnu.
Albert II teatas juuli alguses, et loovutab trooni oma pojale prints Philippe'ile.
"Mu vanus ja tervis ei võimalda mul enam täita ametikohustusi nii, nagu ma tahaksin," põhjendas ta siis oma otsust.
Augustis oleks Albert II täitunud 20 aastat troonil. Ta vannutati 1993. aasta 9. augustil Belgia kuuendaks kuningaks pärast oma venna, kuningas Baudouini surma.
Pärast kuningaks saamist sattus Albert II aga suure skandaali keerisesse, kuna väideti, et tal on väljaspool abielu sündinud tütar Delphine Boel. Teema tõusis päevakorda taas sel kevadel, kui Boel esitas kohtusse hagi tõestamaks, et ta on kuninga tütar. Meedia spekuleerib, et see võis olla üks põhjustest, miks Albert II otsustas troonilt lahkuda.
Nagu teistes Euroopa kuningriikides ei ole Belgia kuningal täidesaatvat võimu, vaid suuresti tseremoniaalne roll. Üks Belgia monarhi ülesannetest on siiski põhiseaduslike kriiside lahendamine.
Albert II sai seda võimu kasutada 2010. - 2011. aasta parlamendi ummikseisu ajal, kui ta nõustas poliitikuid valitsuse moodustamisel. Belgia oli valitsuseta 541 päeva järjest, sest valimistel ei selgunud kindlat võitjat.
Kuningas Albert II on juba teine Euroopa monarh, kes on tänavu võimu oma järeltulijale üle andnud. Aprillis tegi seda Hollandi kuninganna Beatrix, kes loovutas võimu prints Willem-Alexandrile.
Toimetaja: Laur Viirand