Eesti ja Soome sõlmisid äsja memorandumi kahe riigi vahelise gaasijuhtme ning mõlemasse riiki veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajamiseks. 

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar märkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et viimase aja sündmused Ukrainas on tõestanud, et kui energeetiline sõltuvus Venemaast on väga suur, mõjutab see ka poliitilisi otsuseid.

"Gaasi hind ei kujune täna konkurentsiolukorras. Seepärast on tarneallikate mitmekesisus, mida pakub LNG, kindlasti oluline ja loomulikult ka energiajulgeoleku seisukohalt," lausus Tatar.

Pakri terminali arendaja ning Alexela Energia juht Marti Hääl tõdes, et pikalt võib arutada, kas Venemaa gaasi alternatiiv LNG terminali näol on liiga kallis, kuid kui alternatiiv eksisteerib, siis Vene gaasi hind ei saa sellest kõrgemale tõusta.

"Ta pakub lahenduse hoolimata sellest, mis maailmaturg teeb," selgitas Hääl.

Gaasitarbimine Eestis on aasta-aastalt vähenenud: kui 2007. aastal tarbiti Eestis gaasi 1 miljard kuupmeetrit, siis eelmisel aastal umbkaudu 0,6 miljardit kuupmeetrit.

EG Võrguteenuse juht Sergei Jefimov tõi välja, et eestlaste gaasitarbimise vähenemise taga on kohalike kütuste eelistamine, mis saavad ka riigilt toetust ning millega on raske konkureerida.

Alexela Energia juht Marti Hääl selgitas, et kui rääkida gaasi tarbimise langusest Eestis, siis see puudutab maagaasi, mis voolab torusid mööda tarbijani.

"Kindlasti gaasitarbimise langus pole seotud keskkonnaeesmärkide täitmisega. Pigem võime öelda, et vastupidi. Kui kõik sõltub [Venemaalt] ida poolt tulevast gaasitorust, siis energiajulgeoleku seisukohalt riik ei tee strateegilist otsust, et sellele me arengu üles ehitame," lausus Hääl.

Ta lisas, et LNG terminali kasu on see, et maagaasi veeldatud kujul pakkuda kütuseks sinna, kuhu maagaasi toru kaudu täna viia ei saa - kaugküttest elektritootmise ja transpordikütusteni.