Lennart Meri konverents | USA ekssuursaadik Moskvas: tähelepanu ei tohi Ukrainalt hajuda

Foto: ERR

Täna alanud Lennart Meri konverentsil osalev USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul leiab, et johtuvalt Venemaa tegevusest Ukrainas peavad lääneriigid arutama, kas Euroopa julgeoleku aluseks olev Helsingi lepe ikka veel kehtib ja kas tegelikult oleks vaja Balti riikidesse püsivaid baase.

Araabia Kevade järgne olukord Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on küll tõmmanud lääneriikide tähelepanu endale, kuid suursaadik Jüri Luige sõnul mõistetakse Euroopas, et ühe riigi piiride vägivaldne muutmine teise riigi tankidega vajab jõulist reageeringut, vahendas "Aktuaalne kaamera"

Venemaa on aastaid peale surunud oma julgeolekuarhitketuuri ideed ning üheks idee vastuvõtvamaks muutmiseks lääneriikidele on Ukraina sõda. Praegune habras olukord kestab, kuid Araabia Kevade järgne olukord on tekitanud Põhja-Aafrika riikides segaduse, Lähis-Idas ISISe ja põgenikelaine üle Vahemere. Tähelepanu Ukrainalt hajub.

USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul ütles, et tema arvates on see viga. "Minu riik ei pööra Ukrainale piisavalt tähelepanu. Ja põhjus, miks tuleb Ukrainale tähelepanu pöörata, on, et seal käib võitlus Euroopa pärast. Me ei saa lasta kokku variseda Euroopas aastakümneid rahu ja julgeolekut loonud reegleid."

Tähelepanu koondamiseks on Tallinnas Lennart Meri konverentsil koos tippanalüütikud ja eksperdid, kes suudavad oma kodumaal otsustajaid mõjutada.

Eesti suursaadik Venemaal Jüri Luik arvab, et Euroopas mõistavad kõik, et kui tankiga sõidetakse üle piiriposti ja annekteeritakse, siis selline olukord on äärmiselt drastiline.

Jüri Luige hinnangul ei ole vaja anda järele Venemaa välja käidud ideele, et tuleks luua uued julgeoleku reaalsust peegeldavad lepped, mis tühistaks Helsingi akti ja Pariisi harta.

Michael McFaul on kindel, et Kreml püüab praegu lääneriikide ühtsust murendada ja purustada, sealhulgas USAd Euroopast. Euroopa julgeolekuarhitektuur on paigas, kuid kuna Venemaa tunnistab vaid jõudu, siis on vaja Kremlile arusaadavamaid ja tõsiseltvõetavamaid samme.

Genfi julgeolekupoliitika keskuse direktor Francois Heisbourg ütles, et esimene märk tõsiseltvõetavusest on alaline NATO jõudude paiknemine Poolas ja Balti riikides. "Mitte agressiivse eesmärgiga, vaid vastupidi, et näidata Venemaale, et kui ta kasvõi tõstab sõrme ühe NATO liikme vastu, siis on tal vastas kõigi liikmete jõud," märkis Heisbourg.

Ka McFaul leidis, et kui Venemaa ei järgi enam kokkuleppeid, siis peaksid ka lääneriigid oma suhtumise muutmist vähemalt arutama.

Heisbourgi arvates tuleks Venemaasse osaliselt suhtuda nagu 19. sajandi riiki. Sest kui vastusamme ei astuta ka Ukraina sisepoliitilise ja majanduse valdkonna jalule tõstmiseks, ootab Venemaad ees suur auhind ehk Ukraina enda mõju alla võtmine.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: