Nemtsovi raport: Ukrainas on langenud massiliselt Vene sõdureid, sõjapidamiseks kulub miljardeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1431422976000 | amCalendar}}
Foto: ITAR-TASS/Scanpix

Venemaal avaldati täna Boriss Nemtsovi poolt koostatud raport "Putin. Sõda", mis käsitleb Venemaa relvajõudude osalemist Ukraina konfliktis.

Raporti kohaselt on Ida-Ukrainas hukkunud massiliselt Vene sõjaväelasi, samuti on Venemaa riigieelarvest kulutatud otseseks sõjapidamiseks Donbassis umbes 53 miljardit rubla ehk ligi miljard eurot, vahendavad Radio Svoboda, RBK, BBC jt. (Raport on täismahus loetav SIIT.)

Nemtsov alustas raporti koostamist, et uurida Venemaa sekkumise tegelikku ulatust Ida-Ukrainas. Nemtsov tapeti Moskvas 27. veebruaril ning kogutud materjalid tuli juba tema kolleegidel lõplikuks raportiks kokku panna. Nemtsovi kaasvõitlejate arvates oli just raporti koostamine põhjus, miks kauaaegne opositsioonipoliitik tapeti.

"Putin. Sõda" on 64-leheküljeline ja koosneb nii tõenditest, meediast leitud informatsioonist kui ka Nemtsovi enda kogutud materjalidest. Kokku on raportis 11 peatükki, mis käsitlevad perioodi võimuvahetusest Kiievis kuni praeguse ajani. Raporti lõplikus vormistamises osalesid endine Vene asepeaminister Alfred Kohh, ajakirjanikud Aider Muždabajev ja Oleg Kašin ja erakonna RPR-PARNAS liikmed Ilja Jašin, Leonid Martõnjuk ning Olga Šorina.

Jašini sõnul on tiraaž ainult 3000 eksemplari ning seda jagatakse vaid pressikonverentsidel, mis leiavad peagi aset mitmes Venemaa linnas. Samal ajal kogutakse raha suurema tiraaži avaldamiseks.

Materjalide kogumist alustas Nemtsov aktiivselt 2015. aasta alguses ning ta pöördus ka erinevate Vene võimuorganite poole, et oma küsimustele vastuseid saada. Näiteks päris ta oma rahvasaadiku staatust kasutades FSB-st järele, kas nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide territooriumil võitleb tšetšeenidest palgasõdureid. Samuti soovis ta, et Vene peaprokuratuur kontrolliks informatsiooni Ida-Ukrainas võitlevate Vene sõdurite kohta. Need päringud jäidki vastusteta.

Veebruari alguses aga pöördusid Nemtsovi poole Ida-Ukrainas hukkunud Vene sõdurite lähedaste huvide esindajad. Osa neist olid Ivanovo dessantväelaste lähedased, kellega Nemtsovil õnnestus peagi kohtuda ja vestelda. Nimelt soovisid lähedased saada abi ja nõuda Vene kaitseministeeriumist kompensatsiooni. Samuti rääkisid lähedased Nemtsovile Vene sõdurite massilisest langemisest Ida-Ukrainas peetavate lahingute käigus.

Lähedased kirjeldasid ka seda protsessi, kuidas sel perioodil Vene sõdureid Ida-Ukrainasse saadeti. Sõdurid vabastati teenistusest ja saadeti vabatahtlikena Ukrainasse. Nende ohvitserid aga lubasid, et haavatasaamise või langemise korral saavad nende lähedased kompensatsiooni. Paljud lähedased seda kompensatsiooni aga ei saanud ning seetõttu loodeti õigust nõuda kaitseministeeriumist. Asja avalikuks tegemist kardeti, sest nende käest olid võetud allkirjad vaikimise kohta ning neid võisid rääkimise korral ähvardada kriminaalkaristused.

Nemtsovi tapmine pani aga langenud sõdurite lähedaste suud lõplikult lukku, sest mõisteti, et kui saab tappa niivõrd tuntud poliitikut, siis tavaliste oma õigust nõudvate aktivistidega võib veelgi tõenäolisemalt midagi juhtuda.

5 peamist väidet

Vene meedia hinnangul võib Nemtsovi raportist tuua välja viis peamist väidet Venemaa ja Ukraina konflikti kohta.

1. 2014. aasta augustis, kui Ukraina vägede pealtung Ilovaiskis peatati, langes võitluste käigus vähemalt 150 Venemaa sõdurit. Langenute perekonnad said igaüks 2 miljonit rubla ning pidid andma allkirja vaikimise kohta.

2. 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris langes Debaltseve pärast peetud lahingutes umbes 70 Vene sõdurit (nende seas 17 dessantväelast Ivanovost). Nende lähedaste õiguste esindajad olidki need, kes Nemtsoviga ühendust võtsid, sest perekondadel ei õnnestunud enam kompensatsiooni saada. Erinevalt varasematest nn puhkusel sõduritest, olid nüüd Ida-Ukrainasse saadetud sõdurid teenistusest vabastatud ning kompensatsiooni osas oli neil kaasas ainult ohvitseride antud ausõna. Lubadust aga ei täidetud ning seetõttu kaalusidki lähedased kompensatsiooni asjus kaitseministeeriumi poole pöördumist.

3. Venemaa kõrgema majanduskooli teadlane ja Venemaa keskpanga endine asejuht Sergei Aleksašenko väidab raportis, et 10 kuu jooksul kulutati Venemaa riigieelarvest Ida-Ukraina sõja jaoks umbes 53 miljardit rubla (üle 920 miljoni euro). Summa olevat jagunenud järgnevalt - 21 miljardit rubla kulus 6000 "vabatahtliku" ülalpidamiseks, 25 miljardit 30 000 kohaliku nn separatisti ülalpidamiseks ja 7 miljardit sõjatehnika ülalpidamiseks ja remondiks.

4. Aleksašenko väitel on alates 2014. aasta juulist Donetski ja Luganski oblastist Venemaale tulnud põgenike peale kulunud 80 miljardit rubla (ligi 1,4 miljardit eurot).

5. Samuti väidab majandusteadlane, et venemaalased on Krimmi ühendamisele järgnenud aasta jooksul kaotanud oma palkadest 2 triljonit rubla (34 miljardit eurot) ja oma hoiustest 750 miljardit rubla (13 miljardit eurot). Põhjusteks on nii Lääne sanktsioonid kui ka Venemaa poolt kehtestatud nn vastusanktsioonid.

Raportis avaldatakse ka arvamust, et Kreml valmistas Krimmi annekteerimist ja sekkumist Ukrainas ette juba ammu enne president Viktor Janukovitši võimult kõrvaldamist ning tegu polnud vaid kiirelt välja mõeldud reaktsiooniga Maidani sündmustele.

Samuti on autorid veendunud, et kõik viitab sellele, et Malaisia reisilennuki tulistasid alla Kremli-meelsed võitlejad Venemaalt saadud relvastuse abil, võimalik ka, et keerulist raketisüsteemi kasutas lausa Vene sõjaväelane. Eriti tähelepanuväärsed on raporti hinnangul enne reisilennuki allatulistamise avalikuks tulekut nn separatistide poolt tehtud avaldused, et neil õnnestus äsja alla tulistada Ukraina sõjalennuk. Pärast seda, kui selgus, et tegu oli reisilennukiga, algas Venemaa poolt aga ulatuslik info- ja meediasõda, et neid seoseid maha matta.

Kogu Ukraina operatsiooni üheks peamiseks eesmärgiks oli raporti koostajate arvates Putini toetuse kasvatamine välisvaenlase loomise abil.

Jašin: Putin läheb ajalukku kui president, kes tegi venelastest ja ukrainlastest vaenlased

Pressikonverentsil raportit tutvustanud Ilja Jašin nentis, et raporti avaldajate näol on tegemist "tõeliste patriootidega", kes on vastu president Vladimir Putini isolatsionistlikule poliitikale.

Jašini sõnul on sõda Ukrainaga teinud venelased vaenlaseks oma lähima rahvaga. "Ei ole lähedasemat rahvast meile, kui ukrainlased. See pole liialdus ega emotsiooni pärast öeldud. Ukrainlased on meie vennad. Putin läheb ajalukku kui president, kes on teinud venelastest ja ukrainlastest vaenlased," märkis ta.

Jašin tunnistas, et teatud osa raportist ei lubanud õigusorganite esindajad tal ära trükkida. Samuti tuleb meeles pidada, et pärast Nemtsovi tapmist korraldasid võimud Nemtsovi kodus läbiotsimise, mille käigus osa kogutud materjalidest ära kadus.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: