Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter rääkis kontserni hiljuti uuendatud strateegiat tutvustaval pressikonverentsil, et Vene elekter mõjutab eelkõige Baltikumi ja Soomet. Vene impordimahud on tõusmas paralleelselt CO2 hinnakasvuga, kuid Venemaal pole sarnast süsinikuturgu nagu Euroopas ja süsinikuheitmed ei ole maksustatud.

"Kaliningradis on käiku antud või peatselt antakse uued elektrijaamad. Sellises olukorras Narva jaamadel suurt võimalust ei ole," tõdes ta.

Eesti Energia üritab koostöös valitsusega olukorrale lahendusi leida ning Sutter tõi välja võimalused, millest esimesena nimetas ta kehtestada meie väärtusruumi perimeetrile maks.

"Meil ei ole selle vastu põhimõtteliselt midagi, et Vene elekter siia piirkonda jõuab, aga see peaks olema võrdsetel alustel. Või kui seda pole võimalik teha, oleks kiire lahendus, et Narva jaamad võiksid saada mingis ulatuses tasuta CO2 kvooti, et võrdsustada olukorda," sõnas Eesti Energia juht, kelle sõnul mõistetakse probleemi ka Brüsselis.

Majandusministeerium Eesti Energia soovile vastu tulema ei rutta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See otsus tuleb kooskõlastada ka Euroopa Liiduga ja mingit kiiret lahendust kindlasti ei ole. Siin kindlasti käib diskussioon ka selle üle, et kui palju see Venemaalt tulev energia Eestis üldse hinda mõjutab ja kui palju oleks võimalik nende tollidega seda turgu reguleerida," kommenteeris minister Taavi Aas.

Aasa sõnul tuleb võtta suund pigem efektiivsuse tõstmisele ning CO₂ osakaalu vähendamisele elektritootmises.

Sutter tõi välja ka küsimuse, kas Eesti varustuskindluse jaoks on vaja vanemaid, 700-megavatiseid elektrijaama plokke. Kui valitsus leiab, et pigem on neid vara kinni panna, siis tuleb kokku leppida, kuidas seda reservi ülal hoida. "See peaks olema valitsuse tasemel otsus, mille meie viime lihtsalt ellu," märkis ta.

Samuti oleks Sutteri sõnul võimalik suurendada biomassi kasutamist.

Eesti Energia juht rõhutas, et põlevkivi ei kao viie aasta perspektiivis kuskile, kuid muutub selle kasutus. Suurenergeetikasse plaanitakse teha mahukaid investeeringuid, need lähevad näiteks keskkonnasäästlikumasse ja efektiivsemasse tootmisse ning õli ehk põhilise põlevkivist toodetava lõpptoote puhastamisse.

EE alustab koostööd Microsoftiga

Aastateks 2019-2023 paika pandud plaanide kohaselt tahab Eesti Energia toota energiat keskkonnasäästlikumalt. Sutter tõi välja, et CO2 heitkogus oli 1990. aastal 20 miljonit tonni, 2015. aastal 10 miljonit tonni ning 2020. aastal on prognoosi kohaselt 6,1 miljonit tonni. Taastuvenergia osakaal peaks viie aasta pärast jõudma 45 protsendini.

"45 protsendi eesmärk on kombinatsioon Enefit Greenist, aga ka suurenergeetikast," sõnas Sutter ning mainis lisaks biomassile ka vanade rehvide kasutamist, mille toorainena kasutuselevõtt aitaks lahendada ka üht Eesti keskkonnaprobleemi.

Lisaks on uusi taastuvenergiaprojekte, näiteks Tolpanvaara tuulepark Soomes, samuti areneb päikeseenergeetika ning taastuvenergia projekte on veelgi. Soome kõrval loodab Eesti Energia viie aasta pärast toota taastuvenergiat ka Poolas ja oma tuuleenergiatoodangu kahekordistada. 

Eesti Energia tahab 2023. aastaks kasvatada kuuekordseks oma EBITDA ehk kasumi enne intresse, makse ja kulumit. Koduturgudel seab ettevõte viie aasta pärast sihiks miljonit klienti.

Ühe uuendusena tõi Sutter välja ka kahe nädala eest Seattle'is allkirjastatud koostööleppe Microsoftiga, mis aitab energeetikasektorile pilvearvutusmudeleid arendada.

"See on meile väga oluline ja vajalik, selles maailmas on väga palju sellist kompetentsi, millest Eestis on puudus," lausus ettevõtte juht ja lisas, et nad annavad selle koostöö kohta peatselt rohkem infot.

Muutunud ei ole ka plaan Enefit Green börsile viia, kuid selle kohta ei soostunud Sutter täpsemat teavet jagama.