"Pealtnägija": Kohtla-Järve kommunaalkriisi taga on Vene kodanike viisaskeem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vene kodanikud ostavad Kohtla-Järvel kokku odavaid kortereid, et saada lihtsamalt Eesti viisat. Naabritele tähendab see aga suuri probleeme, sest kommunaalmaksud jäetakse üldjuhul tasumata.

Sinivoore 9-36 on üks kümnetest korteritest, mis on tekitanud Kohtla-Järvel omalaadse kommunaalkriisi - korteri omanik on kadunud ja tekkinud on suured võlad, mida juriidiliste nüansside tõttu pole võimalik ka tagaselja lahendada. Nii maksavadki korralikud naabrid ise fantoomomanike võlgu, et kõigi korterite kütet kinni ei keerataks. Lisaks murdis näiteks Sinivoore 9 ühistu, kui omanik aastaid elumärki ei andnud, korteri number 36 ukse lihtsalt lahti, et sees torusid parandada. See on nõiaring, vahendas "Pealtnägija".

Probleem paisus tegelikult aastaid. Juba 2009. aastal tegi "Aktuaalne kaamera" loo, kus majades, mis ei suutnud võlgu maksta, keerati talvel soe kinni, toas hoiti vaevu plusskraade ja vesi oli kinni külmunud. Sarnane pilt avanes ka kaks aastat hiljem.

Probleemsed majad saavad oma sooja kohaliku põlevkivitööstuse Viru Keemia Grupi (VKG) tütarettevõttelt, kes arusaadavalt ei saa samuti lõpmatuseni peale maksta. Näiteks eelmise kütteperioodi lõpus oli võlgnevus 70 kortermajal kokku summas 136 000 eurot. Probleem jõudis tänavu märtsis isegi riigikogusse, kus päriti aru peaministrilt.

Osad ühistud suutsid suvel võla tasuda ja teistele tegi VKG uued maksegraafikud. Soe on küll hetkel sees, aga sellega pole probleemi olemus kuskile kadunud.

"Seaduse järgi ei tohi ju enam soojust talvel välja lülitada, nii et see maja saab kütet, aga kui kütteperioodiks seal tekib võlg, siis karta on, et järgmisel kütteperioodil Viru Keemia Grupp enam ei lülita seda maja sisse," rääkis Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko (KE).

Kohalik kinnisvaraturg on kokku kukkunud

Et teemas on palju peensusi ning võlgnevuste pilt pidevalt muutub, on täpseid numbreid pea võimatu kokku lüüa, aga keskmiselt on Kohtla-Järvel pidevalt hädas sadakond kortermaja. Probleemi põhjused pole suures plaanis paraku uudis - töökohtade kadumine (ainuüksi VKG koondas sadu inimesi), massiline väljaränne, elanikkonna vananemine ja ääremaastumine.

"Inimesed kaotasid töö, läksid ära. Kuna kinnisvara midagi ei maksa, lihtsalt nad jätsid selle maha ja mida sa ikka teha saad," selgitas korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Raissa Vares.

Kohalik kinnisvaraturg on sisuliselt kokku kukkunud. Portaalides on kuulutused, kus Kohtla-Järvel saab korteri juba paarisaja euroga. Kui käia välja paar tuhat eurot, on valik juba õige lai ning võimalik saada vägagi heas korras korter. Sama toimub ka mujal nagu ütles näiteks kevadel riigikogu istungil Mart Helme.

Hüljatud korterite probleemi taga on viisaskeem

Hüljatud korterite probleemi taga - ja eriti Ida-Virumaal - on veel üks tegur: viisaskeem. Nimelt torkab silma, et paljudel mahajäetud korteritel on Vene kodanikest omanikud, kes ei ela Eestis.

"Miks Venemaa kodanikud on need korterid ostnud, just nimelt Kohtla-Järvel ja sellisesse viletsasse majja? Sest need korterid on väga odavad. Neil oli vaja seda korterit, üldjuhul ainult selleks, et saada lihtsustatud korras Schengeni viisa," rääkis Ida-Virumaa korteriühistute liidu juht Paul Paas.

"See on tõesti üle Ida-Virumaa, selle tõttu, et need korterid on tühjad. Ja kuna seal on tühjad korterid, mitte kellelegi vajalikud, siis on nende hind maas. Mõelge ise, kui sa seal korteri saad 300 kuni 500 euroga kätte ja Leningradis, nagu mõni ütleb, ei saa isegi koerakutsikat selle raha eest osta. Loomulikult ta teeb selle tehingu ära, saab endale viisa kätte ja on rahul," lisas ta.

Ministeerium: kinnisvara omamine ei taga automaatselt viisat

Välisministeeriumi ametlik seisukoht on, et kuigi kinnisvara omamist arvestatakse ühe faktorina, siis see ei taga siiski automaatselt viisat.

"Korter ei garanteeri viisataotlejale kindlasti mitte midagi. See ei anna talle kindlaks ettemääratud otsust või tulemust. See, nagu ma ütlesin, on üks väike detail, mida konsul viisaotsuse tegemisel kindlasti arvestab, kuid see ei ole kunagi põhiline või peamine faktor, mis viisaotsust mõjutab," selgitas välisministeeriumi konsulaarteenuste büroo direktor Tanel Jõks.

"Nii et selles mõttes kuulub korteri teema praegu selgelt selliste legendide hulka, mis lakkamatult liiguvad viisataotlejate seas, mida nad kahjuks usuvad, hoolimata sellest, et isegi meie praktika näitab, et see ei anna mingit selget eelist," lisas Jõks.

Korter ostetakse kohale tulemata

On täiesti tavaline, et naaberriigi kodanik ei tule isegi ostutehinguks kohale, vaid kõik ajab volituse alusel korda maakler. Ühistu Uus tänav 5a juhatuse liige Olly Maasi näitas "Pealtnägijale" 5000-euroseks paisunud võlaga korterit, kus omanik pole kunagi käinud.

"Omanik elab Stavropolis ja ta ostis viis aastat tagasi selle korteri. Ostu vormistas maakler. Inimene ise pole üldse seda korterit näinud, pole kunagi siin olnud. Ja maakler andis meile võtmed, et saaksime hakata tegelema selle korteriga," rääkis Maasi.

Pealtnägija otsustab ise järgi proovida, kuidas maaklerid vene inimestega asju ajavad, kui vastutustundlikult kortereid müüakse ning mis saab kommunaaltasudest.

Statistiliselt on Eestis 34 205 kinnisvara omanik või kaasomanik novembri alguse seisuga Vene kodakondsusega, aga suur enamus on neist ausad alalised elanikud. Ka Kohtla-Järve linnapea rõhutas, et ei tohi eeldada, et iga Vene kodanik, kes korteri soetas, tahtis tegelikult viisat.

Mõne korteri puhul võib siiski vaid mõistatada, milline inimene selle üldse soetaks.

Kohalike väitel on tüüpiline, et isegi kui võõrsil elav omanik telefonitsi kätte saada, siis ta oma lubadusi ei täida ning võlad muudkui kasvavad. Sarnased lood rulluvad lahti kõigis naabermajades.

Võla katteks korteri müümine on pea võimatu

Ühistud peaksid jõuliselt reageerima enne, kui võlg ületab niigi odava korteri turuväärtuse. Aga omaniku puhul, kes elab Venemaal, on tagaselja Eestis võla katteks korteri müümine peaaegu võimatu.

"Kohtu poole pole mõtet pöörududa, sest nüüdseks on vähemalt olemas riigikohtu lahend, et mitteresidendilt, just Venemaa kodanikult Eestis võlga sisse nõuda ei saa, vaid selleks tuleb minna Venemaale ja sinna kohtusse esitada hagi. Antud juhul meie peaksime minema Pihkvasse," selgitas Raissa Vares.

Ehk teoreetiliselt peaks asi käima nii, et korteriühistu läheb Vene kodaniku vastu kohtusse Venemaal. Kui kohus seal võlga tunnustab, alles siis saab algatada Eestis täitevmenetluse raames korteri võõrandamise. See on asjaomaste sõnul absurdne kadalipp, alates sellest, et omanikke ei leia suurest riigist üles, lõpetades sellega, et kõik see läheb nii kulukaks, et ühe õnnetu korteri hind ei kata seda.

Juristid pakuvad välja erinevaid kombinatsioone olukorra lahendamiseks, üks keerulisem kui teine, aga hädas korterühistutel käivad need ilmselgelt üle jõu. Asi on veninud, sest keegi ei taha ebamugava teemaga tegeleda, aga paratamatult lõpuks keegi peab, seda enam, et mahajäetud korterite probleem on paljudes Eesti väikekohtades.

Kõige selgem idee, mille viimati pakkus välja justiitsminister Urmas Reinsalu, on see, et omavalitsused peaksid allesjäänud maksvad inimesed kokku pakkima elujõulistesse kortermajadesse ning tondilossid lammutatakse.

Tallinnast pakutud idee töötab ehk Exceli-maailmas, aga koha peal on selle suhtes skeptilised nii linnaametnikud kui ka elanikud.

Viisaskeemi jaoks ostetud korterid on üks põhjus, kuidas maksejõuetud majad tekivad, aga mitte ainult.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: