Simson Rail Balticu kohta: täielikku kindlust järgmise EL eelarveperioodi suhtes pole ({{commentsTotal}})

Täielikku kindlust, et Euroopa Liit ka järgmisel eelarveperioodil Rail Balticu projekti senises mahus toetab, pole, tunnistas majandusminister Kadri Simson "Aktuaalsele kaamerale" antud usutluses.

Kuid vastasel juhul ei saa ka Balti riigid garanteerida, et raudteeprojekt lubatud ajagraafikus püsib, lisas majandus- ja taristuminister.

Millise kindlusega võib öelda, et ka järgmisest Euroopa Liidu eelarveperioodist saab Rail Balticu projekt maksimumrahastuse nagu siiani saanud on ehk seal 80 protsendi ringis?

Kuni Euroopa Liit pole teinud otsust, milline saab olema rahastamine 2021 ja edasi, seni meil absoluutset kindlust loomulikult olemas ei saa olla. Küll aga oleme arvestanud selles, et Eesti osas läheb Rail Baltic maksma 1,3 miljardit ja sellest omaosaluseks oleme valmis panema 250 miljonit.

Kui seda garantiid ei ole, et Euroopa maksumaksjad panevad suurema osa, siis kas Eesti on valmis oma plaane ümber vaatama ja omaosalust suurendama. Nagu te ütlesite, garantiid ei ole?

Siis on täna peaministrite poolt allkirjastatud lepingus kirjas, et ei Eesti, Läti ega Leedu ei saa hoida seda ajaplaani, mida sellise suure rahastamise korral on eesmärgiks võetud, et juba 2026 võiks rongid Rail Balticu peal sõitma hakata.

Ma olen aru saanud, et lepingus arvestatakse ka Vene transiidiga. Vastab see tõele?

Mina saan aru, et äriplaan ei seisne vaid Eestis, Lätis ja Leedus. Et esimese sammuna plaanitakse Muugal multimodaalset terminali, mis ilmselgelt näitab, et Muuga ei saa lõppterminaliks, vaid vaadatakse ka edasi. Aga mitte ainult ida suunas, vaid ka põhja suunas ehk kuidas tulevad veosed Soomest ja oma osa kindlasti ka jätk lõunasse ehk Poola.

Üks oluline küsimus selle projekti puhul on, et kas Leedust edasi on ka võimalik sõita? Mulle teadaolevalt pole Poola valitsus väga entusiastlik Rail Balticu osas, vähemalt pole astunud reaalseid samme. On teil kinnitus praegu Poola poolt, et nad Rail Balticu projektis ikka osalevad ja oma osa välja ehitavad?

Leedust lõuna poole on võimalik sõita, kuid mitte sellises tempos nagu meie sooviksime. Nii et meil on abiks Euroopa Komisjon, kes ka kõneleb Poolaga, et hiljemalt 2030. aastaks tuleks Poola ka vastu kiiremate radadega.

Enne seda Poola pole suuremat huvi üles näidanud, saan ma aru?

Enne seda on ka veel Rail Baltic, koppa veel maas pole. Me oleme projekteerimise juures. Kindlasti üks selle tasuvuse osapool on see, et huvitatud peavad olema nii meie põhja- kui lõunanaabrid.

Ja Poolalt praegu garantiid ei ole, et nad oma osa kiiremaks ehitaks?

Mina paraku pole veel oma Poola kolleegiga kohtunud, on aus vastus, nii et ma ei saa tema nimel midagi lubada, mida ma pole saanud temalt silmast-silma kohtudes küsida. Küll aga kohtumine Euroopa ministrite nõukogu tasemel on plaanis.

Kui optimistlikult teie ise mõtleksite selle perspektiivi peale, et istuksite Tallinnas rongi peale, sõidaksite Varssavisse või isegi Berliini? Kas teil ministrina on võimalik sellist aega kalendris planeerida?

Mul on praegu raskusi planeerida mis tahes välissõitu, sest kogu aeg peaks olema Eestis. Küll aga käin ma palju mööda Eesti põhimaanteid ja kui ma mõtlen sellele, et üks kaubarong võtaks 50 rekkat teelt ära, siis teeks ta mu siseriiklikud sõidud väga palju kergemaks.



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: