Soome president oli "tavapärasest operatsioonist" teadlik juba varem ({{commentsTotal}})

{{1537870380000 | amCalendar}}
Airiston Helmi krunt Säkkiluoto saarel.
Airiston Helmi krunt Säkkiluoto saarel. Autor/allikas: Eino Kossila/Yle

New Yorgis ÜRO peaassambleel osalev Soome president Sauli Niinistö ütles esmaspäeval, et oli nädalavahetusel Turu saarestikus toimunud operatsioonist - mida politsei on nimetanud tavapäraseks majanduskuritegude uurimiseks - teadlik juba tükk aega varem.

Niinistö tuletas ajakirjanike küsimusele vastates meelde, et tegu oli ulatusliku operatsiooniga, kuna uuritavale ettevõttele kuulus palju krunte, vahendas Yle.

Niiinstö rääkis, et on olnud juba pikemat aega mures Venemaa kodanike kinnisvaraostude pärast strateegiliselt tähtsates piirkondades. Samas märkis ta, et operatsioon ei mõjuta Soome ja Venemaa kahepoolseid suhteid.

Presidendi käest küsiti ka seda, kas Soome riik peaks ettevõttele Airiston Helmi kuuluvad maatükid sundvõõrandama. Niinistö vastas, et ei hakka võtma seisukohta konkreetse juurdluse teemal, kuid märkis, et Soome riigil pole sundvõõrandamiseks põhjendusi, kui kinnisvaratehingud on tehtud aastaid tagasi. Küll aga tuleks tema arvates seadusi kaasajastada nii, et see valdkond edaspidi suurema tähelepanu alla võetaks.

Teisipäeval otsustas kohus kaks kahtlustatavat vahi alla võtta

Päris-Soome esimese astme kohus tegi teisipäeva pärastlõunal otsuse kaks kahtlustavat uurimise ajaks vahi alla võtta.

Üks mees on Eesti kodanik, teine Venemaa kodanik. 1967. aastal sündinud Boriss on Eesti kodanik, teisel kinnipeetul Glebil on Vene kodakondsus.

Borissi jäljed tegevusest Eestis on napid. Ta on tegev mittetulundusühingus, mis esindab Ukraina kaasmaalaskonda, kuid mille tegevus pole aktiivne.

MTÜ rahavoog on olematu ning sellel pole maksuvõlgu ega töötajaid. Ühtegi varasemat karistust Borissil karistusregistri järgi ei ole. Glebi kohta on esialgu andmeid veel vähem.

Nädalavahetusel peeti ka kinni kolmas isik, kuid tema lasti pärast ülekuulamist juba pühapäeval vabadusse.

Keskkriminaalpolitsei kinnitusel kahtlustatakse kaht meest rahapesus, maksupettuses ja muudes majanduskuritegudes ning raamapidamist puudutavates rikkumistes.

17 kohas toimunud läbiotsimise käigus leiti võimude kinnitusel rohkelt uurimise jaoks olulist materjali, sealhulgas suur kogus sularaha.

Keskkriminaalpolitsei: juhtumiga seoses on palutud ka rahvusvahelist abi

Soome keskkriminaalpolitseis juurdlust juhtiv Tomi Taskila kinnitas teisipäeval, et juhtumiga seoses on palutud ka rahvusvahelist abi.

"Meil on teada järgmine riik, kust küsida. See ei ole Venemaa ega Eesti," rääkis Taskila.

Samuti selgitas ta, et kõiki Soomes toimunud kuritegudes kahtlustatud isikuid pole tabatud ning hetkel pole ka teada, kus nad viibivad. Taskila ei hakanud kommenteerima, kui palju on kahtlustatavaid kokku.

"Läbiotsimiste puhul oli eesmärgiks saada kätte need, kes viibivad Soomes. See, kas saadakse kätte ka teisi, sõltus õnnest," lisas ta.

Kuigi kahest kilekotist leiti pool miljonit eurot sularaha, on Taskila sõnul palju huvitavamaks leiuks ikkagi suur hulk andmekandjaid, mille peal on kokku rohkem kui 200 terabaiti informatsiooni.

Mis ettevõte on Airiston Helmi?

Kuigi keskkriminaalpolitsei ei öelnud kahtlustatavatega seotud ettevõtte nime otsesõnu välja, keskendusid läbiotsimised firma Airiston Helmi omanduses olevatele kruntidele.

Ettevõte on loodud 2007. aasta sügisel ning juhatuse esimeheks nimetati 1964. aastal sündinud Venemaa taustaga mees.

Soome registriandmete kohaselt on mehel ka Malta kodakondsus. Maltat on viimasel ajal tabanud üha rohkem süüdistusi maksuparadiisiks olemises ning selles, et saareriik sisuliselt müüb kolmandate riikide kodanikele investeeringute eest oma kodakondsust, millega viimased saavad suure tegevusvabaduse ka ülejäänud Euroopa Liidus.

Yle saate MOT analüüsis tuli välja, et Airiston Helmi omanikud ja juhatuse liikmed on seotud laiema firmade võrgustikuga Poolas, Eestis ja Itaalias.

Airiston Helmi krundid asuvad julgeolekuliselt olulistes piirkondades ning nende tegelik arv võib olla isegi suurem, sest kinnisvararegister näitab vaid andmeid, mis puudutavad otseseid kinnisvaratehninguid.

Yle kirjutab, et kohalike elanike jaoks on helikopteri maandusplatsi ja rohkete valvekaameratega Krunt Säkkiluoto saarel olnud juba pikemat aega müsteeriumiks.

Soome meedia on veendunud, et juhtum on majanduskuritegudest palju suurem

Soome võimud on olnud seoses Turu saarestikus toimunud operatsiooniga vägagi napisõnalised. Nii keskkriminaalpolitsei kui ka näiteks siseminister Kai Mykkänen on kinnitanud, et tegu on tavapärase majanduskuritegusid puudutava juurdlusega.

Ilmselgelt pole aga võimude selgitused, miks operatsioonil ikkagi kasutati maske ja automaate kandnud julgeolekutöötajaid, miks operatsiooni oli kaasatud kaitsevägi, suutnud avalikkust veenda ning meedias levib üha laialdasemalt veendumus, et tegu oli millegi palju suuremaga kui mõne majanduskuriteo uurimine.

Eriti tähelepanuväärne on see, et nii peaminister Juha Sipilä kui ka president Sauli Niinistö on kinnitanud, et olid suuroperatsiooni toimumisest varakult informeeritud. Sellest tulenevalt tekib paratamatult küsimus, et kui tegu oli tavapärase majanduskuritegusid puudutava juurdlusega, siis miks peab sellega olema eelnevalt kursis riigi kõrgeim juhtkond.

Iltalehtiga rääkinud sõjandusallika sõnul on vägagi tõenäoline, et sisuliselt on Venemaa viinud Turu saarestikus läbi sõjalise suunitlusega tegevust ehk sõjaväeluure teeb ettevalmistusi selleks puhuks, kui Läänemerel peaks tekkima vastasseis NATO riikidega.

Eksperdi hinnangul suunas Soome riik operatsiooni politsei haldusalasse ning seega on väidetav rahapesu ja majanduskuriteod vaid ettekäänded, millega Venemaa tegevus Turu saarestikus kontrolli alla saada. Sobivate seaduste puudumisest hoolimata tuli midagi strateegilistes kohtades toimunud kinnisvaraostude asjus ette võtta ning teema lahendamine tsiviiltasandil aitaks vältida rahvusvahelist poliitilist kriisi.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: