Hololei: Rail Baltic on europrojekti musternäidis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eesti Arhitektide Liit

Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei ütles Brüsselis, et see, kas Euroopa Liidu maksumaksjad võtavad Rail Balticust enda kanda 80 protsenti või vähem, sõltub valitsuste läbirääkimistest liidu järgmise eelarveperioodi eel. Kui Euroopal peakski turbulentsetel aegadel transpordiprojektidele vähem raha jaguma, oleks eelisseisus projektid, mis aitavad Euroopat ühendada - nagu Rail Baltic.

Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Rail Baltic on europrojekti musternäidis.

"Rail Baltic on olnud üks nendest projektidest, mis vastab täiesti perfektselt kõikidele nendele põhimõtetele, mida me EL-i infrapoliitikas, transpordipoliitikas oleme tahtnud viimastel aastatel ellu viia. Et seda EL-i kaasfinantseerimist võib tulevikus vähem olla, siis see just keskendub nendele projektidele, mis vastavad kogu Euroopa ühendamise seisukohast vajalikele kriteeriumitele," selgitas Hololei.

Rail Balticu üks suuremaid toetajaid Brüsselis on Euroopa Parlamendi endine transpordikomisjoni juht Michael Cramer. Sakslane kirjeldab, kuidas ta 2003. aastal rongiga Berliinist Tallinna sõitis.

"See võttis 60 tundi. Pidin vahetama 9 korda rongi. Vaatasin ennesõjaaegset rongigraafikut ja selgus, et toona kestis sõit 27 tundi," ütles Cramer. "Mind ei huvita see sellepärast, et olen sakslane. Mind huvitab see, kuna olen eurooplane. Raudtee on ainus keskkonnasõbralik transpordiviis. Kui tahame võidelda kliimamuutustegaja säilitada mobiilsust, siis vajame raudteid," põhjendas Cramer oma huvi selle projekti vastu.

Hololei nimetab vastuolu suurtele taristuprojektidele tavaliseks.

"On inimesi, kes on tõsiselt mures, on neid, kes on absoluutselt kõigele vastu, on professionaalseid protestijaid. On neid, kes ei taha muudatusi. Ja on neid, kes arvavad, et see võib-olla polegi õige lahendus," võtab Hololei vastased kokku. "Ma arvan, et selline dialoog on tegelikult ju hea. Tõenäoliselt oleks olnud palju parem, kui see oleks pihta hakanud varem. On ka selge, et jätkuvalt on ka riigil ja poliitikutel, kes seda toetavad, selge kohustus tulla välja ja selgitada, miks see on hea."

Gräfitikunstnike lõuendiks muutunud kummituslinn Antwerpeni lähistel on näide sellest, kui rahvas poliitikute selgitusi kuulda võtnud pole. Seal peaks madalate majade asemel kõrguma juba ammu merekonteinerite kuhilad, nimelt otsustas Flandria valitsus juba 20 aasta eest, et Doeli linn jääb ette Antwerpeni sadama konteinerterminali laiendusele. Inimestel soovitati hakata kodusid müüma ja suurem osa nii tegigi. Aga paar-kolm peret otsustas minna valitsuse vastu kohtusse ja nad võitsid, pikendades vähemalt ajutiselt Doeli linna eluõigust.

Et paaril inimesel õnnestus valdavalt hüljatud asulas Euroopa suuruselt teise sadama laiendus aastateks seisma panna, on ühtviisi uskumatu ja lohutav - eraomandit ilma kuulikindla argumentatsioonita allavett ei lasta, isegi kui seda kibeleb tegema ettevõte, mis loob üle viie protsendi Belgia SKT-st ja pakub tööd 150 000 inimesele.

Hololei sõnul on võimalikud vaidlused Rail Balticu trassile jäävate kinnistute omanikega iga riigi siseasi.

"Me oleme siitpoolt loonud tingimused. See projekt ei ole kohustus, see projekt on võimalus. Balti riigid on näinud selles võimalust, on omavahel kokku leppinud ja on lubanud, et kavatsevad selle ellu viia, on selle peale raha küsinud. Meie huvi on, et kui oleme raha eraldanud, see ka reaalselt muutuks raudteeks ja ei jääks kuhugi õhku," selgitas Hololei.

Kui mõned diplomaadid muretsevad Poola valitsuse vähese aktiivsuse pärast Rail Balticu projektis kaasalöömisel, siis Hololei sõnul ei ole põhjust karta, et rong pärast Leedu piiri ületamist järsult pidurdama peaks.

"Poolale on eraldatud 488 miljonit selleks, et parendada raudteeühendust, mis on Varssavi ja Bialistoki vahel. Seal on tõesti rajalõike, kus kiirus suhteliselt madal. See investeering on eraldatud.
Ja teiseks on see, et järgmisel nädalal lõppeb Euroopa ühendamise rahastu projektide järjekordne voor. Selle käigus on Poola teinud taotluse, et arendada välja Bialistoki-Elki raudteeosa ja Elki - Leedu piirile. Poola ei ole võib-olla olnud verbaalselt kõige jõulisemalt seda väljendamas igal kohtumisel, aga Poola on panustamas selleks, et Leedu piirist Varssavini oleks ka hästi toimiv raudtee paigas."

Hololei peab oluliseks vaadata selle projektiga tulevikku.

"Me ei saa vaadata asju tänasest seisukohast. Suurte infraprojektidega on see, et peame oskama ette näha maailma kaubavoogusid 10-15 aasta pärast. Ja öelda, et täna pole kaupa, et kust see homme tuleb... Muidugi ei ole, sest pole ka raudteed ja seda võimalust," põhjendab ta. "Kui kunagi hakkasid Tallinna-Helsingi vahel käima laevad, siis kas keegi kunagi arvas, et meil on kunagi kümme miljonit reisijat aastas? Kui rongiga saab kahe tunniga Tallinnast Riiga, siis oleks palju rohkem inimesi, kes käiksid palju tihedamini Riias, ja Riia inimesed, kes võiksid käia Tallinnas või mujal. Nii et ma pigem olen ikkagi optimist," võtab Hololei kokku.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: