Fotod: loomakaitsjad avaldasid meelt karusloomakasvatuste vastu ({{commentsTotal}})

{{1486991101000 | amCalendar}}

Esmaspäeval korraldasid loomaõiguste organisatsioonid Loomus ja Loomade Nimel riigikogu ees erakorralise meeleavalduse karusloomafarmide keelustamise poolt.

Korraldajate teatel osales meeleavaldusel üle saja inimese. Meeleavaldusel näitasid oma toetust riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, riigikogu liige Barbi Pilvre, roheliste erakonna ja liikumise Eesti Metsa Abiks esindaja Züleyxa Izmailova ja paljud teised.

Loomakaitsjad tuletasid maaelukomisjonile meelde, et kümme tuhat inimest on saatnud märgukirja karusloomafarmide keelamistest juba kaks aastat tagasi.

Samal ajal arutas riigikogu maaelukomisjon Loomuse algatatud pöördumist "Karusloomakasvanduste keelustamine Eestis".

Keskkonnakomisjon kutsus lossi ees miitingut pidanud loomakaitsjate esindajad keskkonnakomisjoni, kus arutati, kas ja millal peaks keelama metsloomade kasutamise tsirkustes. Vakra arvab, et selline seadus võetakse vastu enne jaanipäeva.

Komisjon: karusloomafarmide vastased peaksid esitama vastava eelnõu

Karusloomade kasvatamise lõpetamist või selle praeguse korra muutmist soovivad saadikud peaksid algatama vastava eelnõu, mis tuleks riigikogu saalis hääletusele, otsustas esmaspäeval karusloomafarmide teemat arutanud maaelukomisjon.

"Karusloomakasvatuste jätkamist praegusel kujul toetab vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon, kõigis teistes fraktsioonides on palju erinevaid arvamusi ning need ei jagunenud vaid poolt või vastu arvamusteks," ütles maaelukomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Helir-Valdor Seeder BNS-ile.

Samas otsustas maaelukomisjon juba kaks aastat menetluses olnud karusloomafarmide lõpetamist nõudva petitsiooni menetlemise lõpetada.

Komisjon otsustas Seederi sõnul, et "pole õige lihtsalt "jah" või "ei" vormis hääletada ja näiteks 4-5 vahekorras seda asja otsustada". "Jätsime selle võimaluse riigikogu liikmetele," rääkis Seeder. "Karusloomafarmide kaotamise või regulatsiooni muutmise pooldajad peaksid tulema välja eelnõuga, et riigikogu kõik liikmed saaksid suures saalis hääletada nii nagu nad soovivad ja enda seisukohti põhjendada."

Seederi sõnul pooldas vaid EKRE fraktsioon üheselt ja selgelt karusloomafarmide jätkamist, kõigis teistes fraktsioonides oli palju erinevaid seisukohti. "Need ei jagunenud vaid poolt või vastu seisukohtadeks. Need olid palju mitmekesisemad - arvati, et tuleks ka loomapidamise nõudeid üle vaadata ja neid tugevdada, tõsta loomade heaolu taset, piirata karusloomakasvatust osaliselt, nii nagu mõnedes Euroopa riikides on juba tehtud ja nii edasi," rääkis Seeder ja tõdes, et pilt oli väga kirju. "Komisjoni liikmete hulgas oli väga erinevad seisukohti. Mõne seisukoht oli delikaatne ja keeruline."

Keskkonnakomisjoni esimees Rainar Vakra on üks neist riigikogu liikmetest, kes toetab samuti karusloomakasvatuste keelamist. "Ma loodan, et me jõuame lähiaastatel sinnani, et see on lõpuks ka riigikogu suures saalis, kes selle lõpuks otsustab," ütles Vakra.

Allikas: ERR



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: