18 saadikut algatas eelnõu karusloomakasvatuse keelustamiseks ({{commentsTotal}})

Karusloomakasvatuste vastane meeleavaldus.
Karusloomakasvatuste vastane meeleavaldus. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Eesti suurim karusnahatootja usub, et loomad on puuris õnnelikud. Vähemalt 18 riigikogu liiget on aga teisel arvamusel ning algatasid eelnõu karusloomakasvatuse keelustamiseks.

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre eestvedamisel andsid 18 parlamendiliiget kolmest erakonnast allkirja, et algatada eelnõu karusloomakasvatuse keelamiseks. Nii nagu läinud korral 2017. aasta alguses, rõhub eelnõu peamiselt eetilistele argumentidele ehk sellele, et loomadel on farmis halb.

"Tegelikult loomakaitseorganisatsioonid ja loomasõbrad seisavad ka nende inimeste eest, kes tunnevad ennast tõesti füüsiliselt halvasti, kui teavad, et loomi koheldakse halvasti," selgitas Barbi Pilvre.

Seda, et eetika argumendina kannab, näitab Hollandi praktika, kus karusloomafarmide keelamisest räägiti aastaid. Ettevõtjad käisid läbi ka kõik võimalikud kohtuastmed, kuid lõpuks jäi otsus jõusse. Hollandis ei tohi karusloomi kasvatada alates 2024. aastast.

Aga eetikaküsimuse tuules vaidlevad loomakaitsjad ja ettevõtjad, kas naaritsatel-rebastel siis ikka on karusloomafarmis halb. Barbi Pilvre usub, et puurides peetakse metsloomi ning see ei ole õige.

"Aleksei Turovski on samuti karusnahakasvatuste vastu. Ja täpselt samade argumentidega, et metsloomal ei ole temale liigiomaseid tingimusi. Rebased on looduses vilkad ja liikuvad loomad. Nad on suletud väikestesse puuridesse, kus neil ei ole ka põrandapinda ja kus nende jalad on kogu aeg sunnitud traadi peal olema. Ja neil ei ole võimalik varjuda," sõnas Pilvre.

Eesti suurima karusnahatootja AS-i Balti Karusnahk juhatuse esimees Marge Tiidus aga ütleb, et karusloomad pole metsloomad. Neid on peetud mitukümmend põlvkonda ja selle ajaga on arenenud loomad, kellele puuris meeldib.

"Looduses on loomade liikumine eelkõige tingitud sellest, et nad saaks oma kõhu täis. Aga kui vana-vana-vana-vanaisadest alates pole sa ise pidanud oma toidu eest muret tundma, siis sinu liikumisvajadus on ka teine. See on sama, et kui teil kodus kassil on kõht täis, siis hea meelega ta magab. Ta ei käi sihitult ja ei otsi toitu. Puuriloomadega on ka niimoodi. Ta saab oma kõhu täis ja on õnnelik sellest," ütles Tiidus.

Seda, et karusloomad ikka päris metsloomad ei ole, arvasid läinud aastal antud kommentaaris ka maaeluministeeriumi ametnikud. Ühtegi uuringut selle toetuseks siiski ei toodud.

Marge Tiidusel on aga teisigi argumente. Näiteks, juba tänaseks on üsna suure tüki Euroopa karusnahaturust endale saanud Hiina. Sellele viitavad ka AS-i Balti Karusnahk majandustulemused, ehk ülemöödunud aastal teenis ettevõte 2,3 miljonit ja läinud aastal 1,5 miljonit eurot kahjumit.

"Meil on väga ranged nõudmised, mida me peame järgima, et me üldse võiksime loomi kasvatada. Aga Hiinas see asi praktiliselt puudub ja sellest tuleb ka hinnavahe," sõnas Tiidus.

Tiiduse sõnul ongi oht, et kui meil karusloomakasvatus ära keelatakse, hakatakse meie nõudlust rahuldama hoopis Hiina kasvatustes. Ja siis kannatavad loomad veel hulga enam. Barbi Pilvre seda ei usu.

"Karuslooma kasutamine üha väheneb. Noored moekunstnikud Eestis on läinud kaasa karusnahavaba stiiliga. Londoni moenädal ei kasuta karusnahka. Sellised suured moefirmad nagu Gucci, Michael Kors ja Donna Karan on karusnahavabad," slegitas Pilvre.

Marge Tiidus näeb karusnaha tulevikku hoopis teise pilguga ning loodab, et praegu pisut soiku jäänud nahaäri ükskord uue hoo sisse saab.

"Mingi hetk me satume juba sellisesse olukorda, kus me ei saa selle keemiaga elada. Võib-olla alles siis me hakkame mõtlema karusnahakasvatuse peale teistmoodi."

Kui läinud aastal karusloomakasvatust keelav eelnõu riigikogu esimesest lugemisest kaugemale ei jõudnud, siis sel korral loodab Barbi Pilvre suuremat edu. Siiski tõdeb ta, et kõigis erakondades, kaasaarvatud sotside seas on ka neid, kes keelustamist ei poolda.

Keeruline on seis ka avaliku arvamusega. Õigemini pole täpselt teada, mida Eesti inimesed tahaksid. Eelnõu seletuskirjas viidatakse MTÜ Loomus tellitud Kantar Emori uuringule, mis avaldati läinud aasta alguses. 854 inimest hõlmanud uuringu järgi ei pooldanud 81 protsenti naistest ja 55 protsenti meestest farmides karusnaha saamise eesmärgil loomade kasvatamist ja hukkamist. Sama aasta kevadel teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, et nemad on Turu-uuringute AS-ilt tellinud oma uuringu. Ja seal leiab kõigest 22 protsenti, et karusloomakasvatust ei tohiks lubada.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: