Prantsusmaal Strasbourg'is kogunenud parlament toetas Euroopa Liidu liidrite üleskutset Suurbritanniale leppida kõigepealt kokku lahkumineku tingimustes ja alles seejärel sõlmida uus kaubanduslepe EL-iga.

Parlament, kel on Brexiti-kokkuleppe suhtes viimase sõna õigus, võttis ametliku positsiooni esimese EL-i institutsioonina. Briti peaminister Theresa May käivitas ühendusest lahkumise protsessi eelmisel nädalal.

Resolutsiooni toetas 516 eurosaadikut ja 133 hääletas vastu, 50 saadikut jäi erapooletuks.

EL-i Brexiti-läbirääkija Michel Barnier ütles enne hääletust, et just europarlament on see, kes määrab kõneluste tooni.

Kavandatavad etapiviisilised kõnelused tähendavad seda, et "mida kiiremini me lahkumise põhimõtetes kokku lepime, seda rutem saame hakata valmistama ette tulevasi kaubandussuhteid".

EL lükkas tagasi May soovi pidada lahkumiskõnelusi paralleelselt läbirääkimistega tulevase kaubandusleppe üle.

Europarlamendi resolutsiooni toetasid kõik suuremad fraktsioonid alates parlamendi suurimast, konservatiivsest Euroopa Rahvaparteist (EPP) sotsialistide ja demokraatide alliansi, liberaalide ALDE, roheliste ja vasakpoolsete GUE-ni.

Liberaalide liider ja europarlamendi Brexiti-kõneluste juht Guy Verhofstadt ütles, et kõige tähtsam ongi ühtne parlament, mis teeb koostööd EL-i läbirääkija ja Euroopa Ülemkoguga.

"Meie soovime ausat ja konstruktiivset õhkkonda," ütles EPP sakslasest juht Manfred Weber, kuid hoiatas, et Suurbritannia ei saa oodata lahkumisel paremaid tingimusi kui EL-i liikmena.

Europarlament järgib põhimõtteid, mille esitas eelmisel reedel Euroopa Ülemkogu alaline esindaja Donald Tusk, ütles Weber.

EL-i liikmesriigid kiidavad Tuski juhised heaks alles 29. aprilli tippkohtumisel.

Europarlamendi resolutsioonis nõutakse Suurbritannias elava kolme miljoni Euroopa kodaniku ja EL-i riikides elava miljoni briti õiguste kaitsmist.

Parlament korraldab hääletuse lõpliku Brexiti-leppe üle ilmselt 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.

EL: paralleelseid kõnelusi Londoniga ei tule

Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel paralleelselt kahte kõnelust pidama ei hakata, ütles EL-i pealäbirääkija Brexiti küsimuses kolmapäeval.

Michel Barnieri sõnul oleks lahkumiskõneluste ja tulevaste suhete üle arutelu samaaegselt pidamine "väga riskantne".

Esimene kõnelustevoor peab "keskenduma eksklusiivselt kokkuleppele jõudmisele lahkumise põhimõtete üle", ütles Barnier.

Briti peaminister Theresa May tegi eelmisel nädalal ettepaneku pidada paralleelselt kõnelusi lahkumise ja tulevaste suhete üle. Euroopa Ülemkogu president ja kõrged EL-i seadusandjad on selle suhtes vastuseisu väljendanud.

Juncker: EL arutab suhteid Suurbritanniaga alles pärast Brexitit

Euroopa Liidu ja Suurbritannia "lahutuse" koordinaator Michel Barnier uurib tähelepanelikult 40 aastaga kogunenud aktivate nimistut, mille pooled peavad ära jagama, ütles Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker.

"Meil tuleb uus partnerlus. See peab rajanema tugeval alusel. Kuid uus partnerlus eeldab, et ei oleks arusaamatusi, et kõik oleks selge ega oleks avaldusi, mida saaks mitut moodi tõlgendada," ütles Juncker kolmapäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi istungil.

Tema sõnutsi ei saa lubada ka rööpläbirääkimisi Brüsseli ja Londoni uute suhete üle. "Tulevikuläbirääkimised võivad alata alles pärast "lahutuse" tingimuste rahuldavat paikapanekut," selgitas Euroopa Komisjoni esimees.

Juncker märkis, et Suurbritannia otsus tähendab 28 riigi liidu lõppu, mis on kurb. Tema arvates ei ole see valik "ajaloo kuluga samas suunas, olgu siis tegemist kogu Euroopa või maailmaga".

"Kuid lahutus avab uue sünni - 27- liikmelise Euroopa Liidu. Ja see 27-liikmeline EL juba toimib," ütles Juncker, meenutades, et see algas 27 riigijuhi Bratislava kohtumisega 2016, kus määratleti lähiaastate "teekaart". Seda tööd jätkati Maltal ja Roomas Rooma lepingu 60. aastapäeva tippkohtumisel.

Ta arvas, et praegu peab EL valima "viisi, mida kasutada töös, kuidas tegutseda ja liikude edasi koos". Tema arvates peaks see rajanema Euroopa Komisjoni avaldatud valgel raamatul ning kaasama riikide parlamendid, piirkonnad, vaba- ja haritlaskonna.

"Praegu, täna, homme, aastate pärast, 2025. aastaks tehtav valik peab arvestama mitte üksi meile, vaid ka tulevastele põlvkondadele tekkivaid tagajärgi, sest meid hinnatakse mitte selle järgi, mis me pärisime, vaid selle järgi, mida pärandasime," rõhutas Juncker.