Komisjon eraldaks Rail Balticule kolmandast taotlusest kolmandiku

{{1498462620000 | amCalendar}}
Foto: Rail Baltic / Ernst & Young

Euroopa Komisjon tegi reedel ettepaneku eraldada Rail Balticu projektile kolmandas taotlusvoorus küsitud 313,3 miljoni eurost 110,5 miljonit eurot. Projekti Eesti juhtide sõnul on tegemist väga hea uudisega, kuna raha saamise suhtes üldse seni kindlust ei olnud.

Komisjon tegi reedel liikmesriikidele ettepaneku eraldada 2,7 miljardit eurot 152 olulise transpordiprojekti jaoks, et toetada konkurentsivõimelist, keskkonnasõbralikku ja ühendatud liikuvust Euroopas. Rail Balticule mõeldud 313,3 miljonist läheks 98,4 miljonit Leedule, ligi 7 miljonit Lätile ja 5,2 miljonit Eestile.

"Põhiline loogika oli see, et taotlejaid oli hästi palju, projekte oli hästi palju. See, et Rail Baltic jätkuvalt saab sellest, seda üldse ei olnudki arvestatud, me mingi hetk ei teadnudki, et tuleb veel kolmas võimalus. Tegelikult on see hästi positiivne otsus," ütles Rail Baltic Estonia OÜ tegevjuht Indrek Orav BNS-ile.

Rail Balticu koordinaator: Eestile raha eraldamine oli väga hea uudis

Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul oli kolmandas taotlusvoorus Eestile ja Lätile raha eraldamine suurepärane uudis, kuna see raha tuli teiste liikmesriikide arvelt.

"Kuna me räägime kolmanda taotlusvooru puhul sellest, et rahasid jagati vastavalt sellele nagu olid nii-öelda need riiklikud ümbrikud, mis CEF-i [Euroopa ühendamise rahastu] määruse kohaselt selle perioodi kohta käivad, siis see, et Eesti ja Läti üleüldse said raha sealt praegu, see on äärmiselt positiivne, ükskõik millises summas see tuli," rääkis Kaunissaare BNS-ile.

"Kui me räägime sellest, et Eesti ja Läti ümbrikud tegelikult olid esimese kahe CEF-i taotlusvooruga nagunii tegelikult ammendunud, siis see tähendab seda, et ma saime praegu seda raha, mis läks sisuliselt teiste riikide ümbrikest," sõnas Kaunissaare. "Sellepärast on see suurepärane uudis," lisas ta.

Selle tõttu on Kaunissaare sõnul ka Leedule minev summa tunduvalt suurem kui Eestile ja Lätile minev summa, et "Leedu ümbrikus oli veel piisavalt raha üle".

"Plaanisime rohkem raha, midagi jäi saamata, see tähendab seda, et mingid tegevused tehakse ära hiljem ja järgmiste voorude rahade arvelt," sõnas koordinaator. Mis tegevused täpsemalt edasi lükkuvad, on Kaunissaare sõnul veel vara rääkida.

Taotlusi oli palju

Suurim osa Euroopa Komisjoni reedese ettepaneku vahenditest ehk 1,8 miljardit suunataksegi Euroopa raudteevõrgu arendamisse. Kõik projektid valiti rahastamiseks välja konkurentsipõhistel projektikonkurssidel, mis käivitati 13. oktoobril 2016. Saadi 349 kaasrahastamise taotlust kogusummas 7,5 miljardit eurot.

Esildatud rahastamisotsuse peavad ametlikult heaks kiitma EL-i liikmesriigid, mis osalevad Euroopa ühendamise rahastu (CEF) komitees, mille koosolek toimub 6. juulil.

Komisjon peaks ametliku otsuse vastu võtma 2017. aasta juuli lõpuks. Seejärel koostab komisjoni Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) toetuslepingud, mis kirjutatakse individuaalprojektide toetusesaajatega alla 2017. aasta teisel poolel.

Seni on kolm Balti riiki ja ühisettevõte RB Rail AS saanud Rail Balticu ehitamiseks CEF-ist kaks eri toetust. Projektide koguväärtus on 765 miljonit eurot, millest CEF-i toetus moodustab kokku 85 protsenti abikõlblikest kuludest ehk maksimaalselt 633 miljonit eurot.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: