Soome politsei kahtlustab, et Turu ründaja ei kasuta oma õiget nime ({{commentsTotal}})

Peamine kahtlustatav peitis teisipäeval haiglast videosilla abil kohtuga suheldes oma nägu.
Peamine kahtlustatav peitis teisipäeval haiglast videosilla abil kohtuga suheldes oma nägu. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Soome keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Markus Laine kinnitas teisipäeval Yle õhtuses saates "A-studio", et juhtumi raames on esile kerkinud asjaolusid, mis viitavad, et kahtlustatavad olid radikaliseerunud.

Yle allikate väitel soovis Turu noarünnaku peamine kahtlusalune liituda äärmusrühmitusega ISIS ning nimetas soomlasi väärusulisteks. Ta kuulas oma nutitelefonist ka äärmuslike islamivaimulike jutlusi ning tegi ISIS-e võitlejaks asumise nimel trenni. Samuti olevat tal käinud külas üks välisriigis elav marokolane. Märkimisväärne on see, et Abderrahman Mechkahiga koos Pansio vastuvõtukeskuses elanud inimesed teavitasid keskuse juhtkonda mehe äärmuslikest vaadetest korduvalt, kuid ometi ei märganud nad mingite meetmete kasutusele võtmist.

Ülemkomissar Laine kinnitas väiteid, et 18-aastasel peamisel kahtlusalusel on ilmselt olnud sidemeid välisriikides.

Yle allikate kohaselt ei pruugi noormehe tegelik nimi olla Abderrahman Mechkah ning ka politsei juurdlusest moodustab olulise osa kahtlusaluse tegeliku nime välja selgitamine.

"Me kasutame oma juurdluses seda, millest on teatatud Soome võimudele. Praegusel hetkel on käimas ka rahvusvaheline koostöö, et saaksime teada kahtlustatava õige nime. On põhjust uskuda, et ta ei kasuta praegu oma õiget nime," lausus Laine.

Kriminaalpolitseiniku sõnul on hetkel kõige olulisemaks ülesandeks selgitada välja, kas peamise kahtlustatava selja taga on mingi võrgustik või tegutses ta enda algatusel.

"Ka teisi isikuid on vahi alla võetud. Kahtlustame, et asjaga on seotud ka teisi," nentis Laine ja lisas, et juurdlus kujuneb pikaks ja keeruliseks ning juhtumi menetlemisse on kaasatud ka mujalt üle toodud politseinikke.

Ajaleht: üks väidetavatest kaasosalistest üritas korduvalt Rootsi elama jääda

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab omakorda, et üks Mechkahi väidetavatest kaasosalistest üritas 2013. aastal 14-aastasena kahel korral Rootsi elama jääda, kuid tema - võltsitud identiteedi alusel - esitatud taotlusele vastati eitavalt ning migratsiooniamet andis talle korralduse riigist lahkuda.

Tema suhtes kehtestati ka aasta pikkune Rootsi sisenemise keeld.

Ajalehe andmetel on tegu sama noormehega, kes mõisteti Soome kohtus süüdi Turu linnas eelmise aasta juulis toimunud seksuaalkuriteo eest.

Miks pole ISIS veel vastutust võtnud?

Uudisteportaal Uusi Suomi aga juhib tähelepanu sellele, et äärmusrühmitus ISIS pole veel Turu rünnaku eest vastutust võtnud, kuigi sarnaste juhtumite puhul teeb terroriorganisatsioon seda üldjuhul üsna kiiresti.

Helsingi Ülikooli teadlane ja terrorismiekspert Leena Malkki selgitas portaalile, et suure tõenäosusega pole ISIS võtnud vastutust seetõttu, et rünnakuga seotud isikud on võimude poolt elusalt kinni võetud.

Eksperdi sõnul on see nii olnud ka varem, et ISIS võtab kiirelt vastutuse siis, kui rünnakus keskset rolli täitnud isikud on kas surnud või põgenema pääsenud.

ISIS-e viivitamise teise põhjusena mainis Malkki ka võimalust, et Soomes toimunud rünnaku propagandistlikku väärtust ei hinda terroriorganisatsioon nii suureks, et selle eest vastutuse võtmisega kiirustama peaks.

Peamine kahtlusalune pussitas reede õhtul Turu kesklinnas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja tulistades teda alakehasse.

Ülejäänud neljast kahtlustatavast võeti kolm teisipäeval kohtu poolt vahi alla, neljas aga vabastati, kuid temale esitatud kahtlustus on endiselt jõus.

Toimetaja: Laur Viirand



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: