Peatselt saavad kohalike omavalitsuste valimistel esmakordselt osaleda 16- ja 17-aastased noored. Palju on räägitud, keda neiud ja noormehed uskuma peaks ning kuidas tegema valikuid demokraatlikes protsessides, milles orienteerumine käib isegi täiskasvanutel üle jõu. Seda ei tee kergemaks ka tänavatel kommi jagavad ning koridorides näpuvurridega kõristavad poliitikud.

Vähem tähelepanu on aga pälvinud alaealiste omavahelised suhted ning läbisaamine pereliikmetega, mida uued kohustused paratamatult kaasa toovad.

Et kodu- ja kooliseinte taga toimuvast aimdust saada, kohtungi ühes Tallinna vanalinna kohvikus 16-aastase anonüümsust palunud Liinaga (päris nimi ja kontakt on toimetusele teada: Merilin Tammjärv, Pärnu mnt 928-42, Tallinn, 32571)*.

Liina istub aknapoolses lauas. Kardinate vahelt piiluv helge päike sätendab ta pikkades blondides kiharates, ent see ei suuda peita noore neiu näkku vajutatud murepitserit. Võib-olla on oma osa mängida ka meesterahval, kes istub Liina kõrval – see on tema anonüümsust palunud 42-aastane isa Manivald (päris nimi ja kontakt on toimetusele teada: Volli Tammjärv, Pärnu mnt 928-42, Tallinn, 32571).

Võtan nende vastas istet ning tellime kõik jäätisekokteilid. Kogu intervjuu möödub kokteile oodates.

"Liina, sa soovisid rääkida probleemidest, mis sul on seoses lähenevate valimistega. Kas sul on need probleemid koolis või kodus?"

Märkan silmanurgast, kuidas Liina isa Manivaldi vuntsid võbelevad mu küsimuse peale.

"Natuke raske on nüüd rääkida, kui mu isa ka siin on," sõnab Liina.

"Sa ei pea midagi kartma," ütleb Manivald sarkastiliselt vahele. "Oleme nüüd ju kõik täiskasvanud – saad valida ja puha. Ei tea, kas varsti lasevad 12-aastased kasiinosse ka."

"Ma ei saa üldse aru, miks sa kaasa tulid," ohkab neiu.

"Sest ma olen su isa ja ma ei luba sul ajakirjanikega üksinda rääkida. Kes teab, milline pervert välja ilmub. Ärge solvuge."

Ma ei solvu. Küsin hoopis: "Liina, milliseid koduseid probleeme on kohalike omavalitsuste valimised põhjustanud?"

"Probleem istub siin minu kõrval," vastab neiu ja nõksutab peaga isa suunas.

"Teate, ta oli täiesti normaalne tütarlaps," jätkab hoopis Manivald. "Veel kümme aastat tagasi mängis Liina nukkudega nagu kõik normaalsed tüdrukud. Veel nädal tagasi vaatas ta YouTube'st, kuidas Franz Malmsten palja ülakehaga igapäevatoimetusi teeb. Liina sündis kõigi naissoo tunnustega ning nüüd identifitseerib ta end hoopis sotside valijana!"

Manivaldi vuntsid võbelevad üha suurema amplituudiga. "Me istusime kõik koos ühise perena hommikulauas, kui Liina pahvatas välja, et kavatseb valida sotsiaaldemokraate. Liina väikevend jooksis ukse paukudes oma tuppa ja ema hakkas nutma. Ausõna, mu süda murdus sel hetkel! Mis neil ometi arus oli, et iga idioot peab valida saama? Ära solvu, Liina."

"Ega ma ei solvugi. Näete nüüd, mida ma pean kodus taluma?" pöördus neiu minu poole. "Ega asju ei lihtsusta ka see, et mu isa on IRL-i liige."

"Vali jah sotse – need jagaks meie koolivaheaja reisiraha kõik pagulastele laiali!"

"Oot, mitmes IRL-i versioon teil praegu käsil on?" torkab Liina tagasi. "Neljas või?"

"6.2," vastab Manivald uhkelt. "Sina oled veel noor inimene – sa ei saa aru, et poliitika ei püsi paigal, vaid on pidevas muutuses. Bugi siin, bugi seal. Ikka vajab kõpitsemist. Isamaa 6.2 on juba üsna stabiilne versioon. Sotsid aga pole veel Marxistki üle saanud."

"Kas needsamad sotsid, kellega te ise koalitsioonis olete?"

"Ära räägi mulle koalitsioonist, plikatirts. See kõnnib sama hapral jääl nagu mu koalitsioon su emaga – ürita mis sa üritad, anu mis sa anud, ikka reisime sinna, kuhu tema tahab."

Kohviku ventilatsioon puhub ärritunud Liina blondid kiharad õrnalt liikuma. Kogu tema asjalikust olekust õhkub nüüd fakt, et lapsepõlv on läbi – nukud on uue kodu leidnud prügikastis ja Franz Malmsteni igapäevatoimetusi jälgivad edasi põhikooli tüdrukud.

Otsustan teemat vahetada: "Liina, ütlesid telefonis, et ka koolis on suhted muutunud."

"Jaa, te ei suuda seda uskuda. Täielik hullumaja! Klassijuhataja värvis meie lauad vastavalt poliitilistele eelistustele üle ja käskis tema tunnis istuda fraktsioonide kaupa. Meil on kaks EKRE valijat, kes saadavad mulle teisest klassi otsast sedeleid, kuhu on kirjutatud "sots-pots, sots-pots". Õnneks on neil vahetunnis teine hobi – nad kleebivad Reformierakonna valijate vihikutesse Oravakese kommipabereid."

Liina ohkab ning tõstab randmed kohvikulaualt. Nendesse on sisse muljutud puu muster, nagu ilmselt ka Liina südamesse, mis veel suvel oli sile nagu iPhone'i puuteekraan enne esimest kokkupuudet asfaltiga.

"Mu parim sõbranna valib ka Reformi," ahastab neiu. "Mulle on jäänud ainult hunnik ninatarkasid klassiõdesid, kellega ma varem läbi ei käinud ning poisid, kes ilmselt ei kavatsegi sotse valida, kuid loodavad meiega klassiõhtul ameleda."

Meie õnneks saabuvad lauda jäätisekokteilid, mida saame nüüd nautima hakata, sest Liina ja tema isa Manivald on juba sellises seisus, et kohe hakkavad juukse- ja vuntsikarvad lendama. Loodetavasti matavad nad pärast valimisi vaenukirve ning lähevad koolivaheajal sellele soojamaareisile, mille Liina ema on nende eest ära otsustanud.

Noor lugeja, kui tunned, et võid sattuda sama täbarasse olukorda nagu meie kangelane Liina, siis siin on kolm lihtsat nippi, kuidas oma poliitilisi eelistusi varjata:

1. Kui eelistad valida elektroonselt, siis tee seda sülearvutiga pimedas ja teki all. Sedasi, kui keegi küsib, et mis sa seal nahistad, saad alati välja vabandada, et tutvud pornograafiliste materjalidega. Pärast ära unusta kustutamast veebiajalugu ja sessiooniküpsiseid, et keegi ei saaks aru, et oled valimas käinud. Boonusnipp: alati tasub vaba kettapind mõne spetsiaalse programmiga üle kirjutada, et teadlikemal vanematel ei õnnestuks su sessiooniküpsiseid taastada.

2. Kui oled noormees ja eelistad pabervalimisi, siis ütle vanematele, et lähed õlut jooma, suitsu tegema ja naistesse, kuid tegelikult hiili lähimasse valimisjaoskonda. Isa on su üle uhke – kes teab, ehk annab isegi õlleraha – ning emal tekib lootus peatselt vanaemaks saada ja korvata kõik möödalaskmised, mis ta sind kasvatades on teinud.

3. Kui oled neiu ja eelistad pabervalimisi, siis ütle, et lähed oma igakuist aborti tegema, kuid tegelikult hiili lähimasse valimisjaoskonda. See väike valge vale jätab sinust mulje kui vastutustundlikust noorest naisterahvast ja valimistele ei mõtle enam keegi. •

* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. Tärniga tähistatud andmeid tuleks lugeda sellest lähtuvalt.