Hispaania kohus tühistas Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni

Hispaania konstitutsioonikohus tühistas kolmapäeval ametlikult Kataloonia regionaalparlamendis 27. oktoobril vastu võetud ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni.
Tegemist oli juba tõenäoliseks peetud sammuga, sest konstitutsioonikohus oli 1. oktoobril iseseisvuslaste referendumiga alanud protsessi juba enne deklaratsiooni tegemist peatanud, vahendas Reuters.
135-kohalises regionaalparlamendis hääletas iseseisvusdeklaratsiooni poolt 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.
Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.
Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes on pidanud kogu senist iseseisvusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.
Täpsemalt kiitsid Kataloonia separatistlikud parlamendisaadikud heaks "Hispaaniast sõltumatu Kataloonia vabariigi loomise eelnõu".
Hispaania keskvalitsus rakendas vaid mõni tund pärast iseseisvuslaste deklaratsiooni põhiseaduse artiklit 155 ehk saatis regionaalvalitsuse laiali, peatas Kataloonia autonoomia, kehtestas piirkonna üle otsekontrolli ning kuulutas 21. detsembriks Kataloonias välja erakorralised regionaalparlamendi valimised.
Iseseisvusdeklaratsiooniga seotud regionaalvalitsuse liikmete vastu esitas Hispaania prokuratuur aga süüdistused mässus, mässu õhutamises, avalike ressursside väärkasutamises ning ametiseisundi kuritarvitamises. Kaheksa regionaalvalitsuse liiget on kohtu poolt menetluse ajaks vahi alla võetud. tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont ja veel neli ministrit aga viibivad Brüsselis ning Belgia kohus peab 17. novembril otsustama, kuidas vastata Hispaania poolt välja antud Euroopa vahistamismäärusele ja väljaandmistaotlusele.
Suurem osa iseseisvuslaste parteidest, sealhulgas Puigdemonti erakond, on teatanud, et neil on kavas 21. detsembri valimistest osa võtta. Samas on mitmed uuringud näidanud, et iseseisvuslased võivad valimistel oma praeguse napi enamuse kaotada ning see on ka areng, mida peab kõige sobivamaks lahenduseks Madrid.
Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.
Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.
Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.
Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik. EL ja teised liikmesriigid on oma ametlikes avaldustes toetanud Madridi. Peaaegu ainsana võimupoliitikute seas on Madridi kritiseerivaid avaldusi teinud mõned Belgia flaamlastest ministrid ning kohustus Kataloonia teemaga tegeleda on mõnevõrra tekitanud sõnavahetust Belgia sisepoliitikas.
Kataloonia ühiskond ja sealhulgas ka katalaanid ise on iseseisvuse küsimuses teravalt lõhestunud ning rahvarohkeid meeleavaldusi on korraldanud nii iseseisvuse vastased kui ka pooldajad.
Toimetaja: Laur Viirand