Mõlema parlamendikoja seadusandjad on väljendanud kahtlust, et valitsus üritab raportit sihilikult varjata. Samuti huvitavad opositsiooni Johnsoni nõuniku Dominic Cummingsi seosed Venemaaga ning väidetavalt ka nendest tulenev piiratud ligipääs riigisaladusele.

Johnsoni konservatiivid üritavad kiivalt vältida igasuguseid väiteid selle kohta, et Venemaal mõjutustegevusel oli märkimisväärne roll Brexiti referendumi napis tulemuses. 2016. aasta referendumil hääletas lahkumise poolt 51,89 protsenti valijatest. Kuigi Brexitil on hulgaliselt siseriiklikke põhjusi, oli referendumi tulemus igati kooskõlas Moskva eesmärgiga lääneriikide ühtsust õõnestada ja seal segadust külvata.

Brexiti planeerimise eest vastutav minister Michael Gove ütles, et 50-leheküljeline raport, mille koostas julgeolekukomitee, läbib nüüd asjakohaseid menetlusi.

"See avaldatakse õigel ajal," ütles Gove BBC raadiole.

Ta keeldus täpsustamast, kas raport avaldatakse enne 12. detsembri üldvalimisi või pärast neid. Valimised võivad otsustada millal ja kas üldse Brexit toimub.

Kui konservatiivid valimistel parlamendienamust ei saavuta, võidakse Johnsoni vähemusvalitsus võimult tõugata.

Opositsiooniline Tööpartei on valmis korraldama teise Brexiti-referendumi ja liberaaldemokraadid koos väiksemate erakondadega tahab Brexiti üleüldse peatada.

Julgeolekukomitee esimees Dominic Grieve, kes on pärast konservatiivsest parteist lahkumist sõltumatu, nimetas valitsuse viivitamist hämmastavaks.

Raporti avaldamist nõudis ka julgeolekuteenistuse MI5 endine juht Jonathan Evans, kirjutas Politico.

Ülemkoja liige Donald Anderson hoiatas, et põhjendamatud viivitused õõnestavad komitee tööd. "See tekitab valitsuses ja tema ajendites kahtlust," ütles ta.

"Mida peaministril varjata on?" päris ülemkoja leiborist Dianne Hayter.

Ajaleht Guardian kirjutas, et luureteenistused on raporti avaldamise juba heaks kiitnud.