Keskkonnaministeeriumi kavandatav Alutaguse rahvuspark ei tähenda mingi uue ala kaitse alla võtmist või uute piirangute kehtestamist, märgib ajaleht. Rahvuspargi nimetuse alla tahetakse koondada 11 juba olemas olevat kaitse- või hoiuala, et neid ühiselt paremini hoida ja turundada.

Alutaguse vallale tutvumiseks saadetud ideekavandis selgitab ministeerium rahvusparki kui kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Eesti viiest rahvuspargist esimene, Lahemaa loodi 1971. aastal, seni viimane, Matsalu 2004. aastal. Vahepeale jäid Karula, Soomaa ja Vilsandi (kõik 1993).

Uue rahvuspargi loomise eestvedajad kinnitavad, et kogu loodava rahvuspargi ala on praegu juba kaitse all ning piirangute ulatus ega maht ei kasva. Tegemist on ühtse loodus- ja pärandkultuuri kompleksiga, mille terviklikkust rahvuspargi loomine veelgi rõhutab.

Alutaguse väärtustena tuuakse esile metsad ja heas seisundis sood, Eesti pikim liivarand ja luitestik, suurima vooluhulgaga Narva jõgi, selle vanajõed, luhad ja niidud, suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Agusalu kriivad, Eesti suurim Puhatu soostik, rikas ja haruldustega elustik (lendorav, suurkiskjad, kotkad, rabapüüd), mitmekesise pärandkultuuriga piiriala ning hinnatud puhkepiirkonnad Peipsi põhjarannikul ja Kurtnas.

Loodava rahvuspargi keskuseks saaks esialgu Iisakus asuv keskkonnaameti kontor.

"Ideena on see päris ilus, ehkki tundub natuke imelik, et tööstusalale tahetakse rahvuspark teha. Samas kaitsealasid on siinkandis ju päris palju," arutles Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap. Enne kui ideest midagi arvata, peab tema sõnul selgeks saama, mis rahvuspargi loomisega vallaelanikele kaasneb. Olgugi praegu väidetud, et uusi piiranguid ei tule, ei tohi volikogu seda otsust kergel käel teha.